Suur Võitlus

35/43

PEATÜKK 34—KAS SURNUD OMAKSED VÕIVAD MEIEGA RÄÄKIDA?

Pühade inglite teenistus sellisena, nagu seda kirjeldab Pühakiri, on ülimalt lohutav ja kallis tõde igale Kristuse järelkäijale. Ent seda Piibli õpetust on tumestanud ja moonutanud paljud väärteooriad. Õpetus hinge surematusest, mis laenati omal ajal paganlikust filosoofiast ja suure ärataganemise perioodil liideti kristliku usuga, on kõrvale tõrjunud Pühakirja selge tõe, et “surnud ei tea enam midagi”. Rahvahulgad on hakanud uskuma, et surnute vaimud on teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes õndsuse pärivad”. Oo, kui paljud usuvad niiviisi, kuigi Pühakiri kõneleb taeva inglite olemasolust, nende osast inimeste elus juba enne seda, kui esimene inimolevus suri. SV 413.2

Õpetus inimeste teadvustatud olekust surmas, eriti aga uskumus, et surnute vaimud pöörduvad tagasi maa peale elavaid teenima, on valmistanud teed spiritismile. Kui oleks tõsi, et surnud saaksid Jumala ja pühade inglite juurde ning neil oleks eesõigus saada palju suuremaid teadmisi kui neil varem oli, miks nad siis ei peaks tõepoolest pöörduma tagasi maa peale, et valgustada ja õpetada elavaid! Kui surnute vaimud hõljuvad oma maapealsete sõprade ümber, nagu õpetavad populaarsed teoloogid, miks ei peaks nad siis nendega ka suhtlema, hoiatama pahede eest või lohutama muredes? Kuidas võiksid sel juhul need, kes usuvad inimese teadvusesse surmas, heita kõrvale teadmisi, mis tulevad neile jumaliku valgusena kallite lahkunute vaimudelt? Siin on kanal, mida peetakse pühaks, kuid mille kaudu tegelikult töötab Saatan oma eesmärkide nimel. Langenud inglid, kes tema korraldusi täidavad, esinevad käskjalgadena vaimudemaailmast. Jättes mulje nagu võiksid elavad suhelda surnutega, avaldab kurjusevürst inimestele hävitavat mõju. SV 414.1

Saatanal on võime kehastada inimestele nende lahkunud sõpru. Võltsing on täiuslik: tuttavat välimust, sõnu ja häälekõla reprodutseeritakse imestusväärse täpsusega. Paljusid lohutab kinnitus, et nende armastatud elavad taeva õndsuses, ning ohtu aimamata hoiavad nad “eksitajate vaimude ja kurjade vaimude õpetuste poole.” SV 414.2

Kui inimesed on hakanud uskuma, et surnud suhtlevad nendega tõepoolest, siis võtab Saatan selliste inimeste kuju, kes läksid hauda ettevalmistamatult. Sellised “lahkunute vaimud” väidavad, et nad elavad nüüd taevas, on õnnelikud ja omavad seal isegi kõrgeid seisukohti; sel teel aga levitatakse eksiõpetust, et pole mingit vahet õigete ja õelate vahel. Arvatavad külalised vaknudemaailmast annavad mõnikord edasi hoiatusi, mis osutuvad tõesti õigeks. Olles niiviisi võitnud usalduse, esitavad nad õpetusi, mis õõnestavad usku Jumala Sõnasse. Näiliselt ilmutavad nad sügavat huvi oma “sõprade” heaolu vastu maa peal, kuid samas poetavad nad kavalalt sisse kõige ohtlikumaid eksiõpetusi. Tõik, et nad esitavad mõningaid tõdesid ja ennustavad mõnikord ka tulevikusündmusi, annab nende väidetele näilise usaldus-väärsuse, mistõttu suured hulgad võtavad valeõpetused meeleldi vastu ja usuvad kõhkluseta, nagu oleksid need kõige pühamad Piibli tõed. Jumala käsuõpetus kõrvaldatakse, armu Vaimu põlatakse ja lepingu verd teotatakse. Vaimud eitavad Kristuse jumalikkust ja asetavad Looja nende endiga sama- le tasemele. Nii jätkab suur mässaja uues kuues seda vastuhakku Jumalale, mis algas taevas ja on kestnud maa peal ligi kuus tuhat aastat. SV 414.3

Paljud püüavad vaimudemaailma ilmutusi seletada pettuse ja meediumi trikkidega. Ent kuigi on tõsi, et selliseid trikke on esitatud ehtsate ilmutuste sildi all, on tõsi ka see, et tähelepanuväärsed sündmused on toimunud üleloomuliku väe kaudu. Salapärane koputamine, millega algas nüüdisaegne spiritism, ei olnud inimeste triki või kavaluse tulemus, vaid kurjade inglite otsene töö. Sel viisil tõid nad esile ühe kõige edukama, hingehävitavama pettuse. Paljud satuvad libedale teele sellega, et nad peavad spiritismi vaid inimeste pettuseks. Ent siis, kui nad seatakse silmitsi ilmutustega, mis on vaieldamatult üleloomulikud, võtavad nad neid jahmunult vastu Jumala suure väe avaldustena. SV 415.1

Need inimesed jätavad tähele panemata Pühakirja tunnistuse imetegude kohta, mida on teinud Saatan ja tema abilised. Saatana abil võisid vaarao maagid võltsida Jumala tööd. Paulus tunnistab, et enne Kristuse teist tulekut ilmnevad samasugused Saatana väe ilmingud. Issanda tulekule eelnevad imed Saatana Võimu mõjutusel igasuguses valeväes ja valetunnustähtedega ja valeimetegudega ja igasuguse ülekohtu pettuses” (2. Tess. 2, 9. 10). Apostel Johannes ütleb seda imettegevat väge kirjeldades, mis ilmub viimastel päevadel: “Ja ta teeb suuri tunnustähti, nõnda, et ta inimeste ees laseb tuldki tulla taevast alla maa peale. Ja ta eksitab neid, kes maa peal elavad, tunnustähtedega, mis temale on antud teha” (Ilm. 13, 13. 14). Siin ei ole jutt tavalisest pettusest. Inimesi pimestatakse imetegudega, mida Saatana abilised on võimelised tegema; mis pole näilised, vaid reaalsed. SV 415.2

Pimedusvürst, kes on nii kaua pingutanud oma võimeid petmiseks, mõistab oma kiusatusi osavalt kohandada iga inimese ja olukorraga. Haritud inimestele esitab Saatan spiritismi peenemal ja mõistuspärasemal kujul, ning nii õnnestub tal meelitada paljusid oma lõksu. Tarkus, mille spiritism annab, on selline tarkus, mille kohta apostel Jakoobus ütleb, et see ei tule “ülalt”, vaid on “muldne, maine, kurjast vaimust pärit” (Jak. 3, 15). Seda suur petja muidugi varjab, kuna varjamine sobib paremini tema eesmärkidega. Tema, kes ilmus kõrbes Kristust kiusama taevase seeravi hiilguses, ilmub inimeste ette kõige kütkestavama valguseinglina. Ta äratab inimetes huvi ülevate teemadega, vaimustab kujutlusvõimet kaasakiskuvate vaatepiltidega ja võidab nende kiindumuse väljendusrikka kujutlusega tema armastusest ja heldusest. Saatan erutab inimeste kujutlusvõime kõrgelennuliseks ja paneb inimesed uhkust tundma oma tarkuse üle nii, et nad põlgavad südames Igavest Jumalat. See võimas olend, kes võis viia maailma Lunastaja kõrgele mäele ja näidata Talle kõiki maailma kuningriike ning nende au, esitab kiusatusi inimestele selliselt, et need eksitavad kõiki, keda ei varja Jumala vägi. SV 415.3

Saatan eksitab inimesi samamoodi, nagu ta pettis Eevat Eedenis meelitustega, sütitades himu keelatud teadmiste järele ja äratades eneseülistust. Nende samade pahede hellitamine viis korda langusele. Saatana ja samade asjade kaudu püüab ta hävitada ka inimesi. “Te saate Jumala sarnaseks”, teatab ta, “tundes head ja kurja” (1. Moos. 3, 5). Spiritism õpetab, et inimene on tõusujoones arenev olend, et tema tee läheb sünnist peale progressi poole, igavikuni, “Jumaluse poole”. Ja ka seda, et “iga inimene mõistab ise enese üle kohut, mitte keegi teine.” “Selline kohtumõistmine on õige, sest see on inimese enda otsus... Troon on sinus eneses.” Üks spiritistlik õpetaja ütles selle kohta, kui tema ärkas “vaimulik teadlikkus”: “Mu kaasinimesed olid kõik langemata pooljumalad”. Keegi teine teatab: “Iga õiglane ja täiuslik olend ongi Kristus.” SV 416.1

Igavese Jumala ning Tema õiguse ja täiuslikkuse kui ainsa õige austuse objekti asemele, Tema täiusliku käsuõpetuse kui inimeste ainsa mõõdupuu asemele on Saatan seadnud inimese enda patuse eksliku loomuse kui ainsa austusväärse otsustamisreegli ja iseloomu mõõdupuu. See on progress, kuid mitte üles, vaid allapoole. SV 416.2

Nii intellektuaalse kui ka vaimuliku elu seaduseks on tõsiasi, et vaatlemise kaudu me muutume. Mõistus kohaneb järk-järgult sellega, mille juures tal lubatakse viibida. Ta samastub sellega, mida teda on harjutatud armastama ja austama. Inimene ei tõuse kunagi kõrgemale kui on tema puhtuse, headuse ja tõe ideaal. Kui “mina” on tema kõrgeim ideaal, siis ei saavuta ta eales midagi kõrgemat; pigem vajub ta aina madalamale. Ainult Jumala armul on jõud inimest õilistada. Enda hoolde jäetuna langeb ta vältimatult allapoole. SV 416.3

Ennasthellitavale, lõbuarmastavale, meelelisele inimesele esitleb spiritism end vähem rafineerituna kui peenetundelisele ja haritud inimesele. Spiritismi jämedakoelisemad vormid sobivad paremini nende madalate kalduvustega. Saatan uurib inimolemuse iga nõrkust. Ta võtab arvesse patte, mida tema ohver kaldub tegema ja hoolitseb siis selle eest, et ei puuduks võimalus kurje kalduvusi rahuldada. Ta ahvatleb inimesi liialdustele, mõjutab neid ohjeldamatuse abil nõrgendama oma füüsilisi, vaimseid ja kõlbelisi väärtusi. Hingevaenlane on hävitanud ja hävitab veelgi tuhandeid inimesi kirgede rahuldamisega, mis muudavad nende loomuse üha jõhkramaks. Oma eesmärgi saavutamiseks kuulutab ta vaimude kaudu, et “tõelised teadmised tõstavad inimese kõrgemale kõigist seadustest”, et “kõik, mis on olemas, on õige”, et “Jumal ei mõista hukka” ning “kõik patud, mis tehakse, on süütud”. Kui inimesed selle tulemusena uskuma hakkavad, et nende himu ongi kõrgeim seadus, et vabadus on omavoli ja et inimene on vastutav ainult iseenese ees, siis pole ju ime, kui me kohtame kõikjal moraalset laostumist ja kõlvatust! Loendamatud hulgad võtavad innukalt vastu õpetusi, mis annavad neile vabaduse rahuldada oma lihaliku südame soove. Enesevalitsemise ohjad pannakse himude kaela ja mõistus ning tunded alistatakse loomalikele kalduvustele. Saatan aga tõmbab võidurõõmsalt oma võrku tuhandeid ini-mesi, kes tunnistavad endid Kristuse järelkäijateks. SV 416.4

Ent keegi ei tarvitse lasta ennast petta spiritismi valelikest väidetest. Jumal on andnud maailmale küllaldaselt valgust püüniste avastamiseks. Me oleme juba kõnelnud sellest, et teooria, mis moodustab spiritismi põhialuse, on vastuolus Piibli kõige selgemate väidetega. Pühakiri teatab, et surnud ei tea midagi, et nende mõtted on kadunud, et neil pole vä-himatki osa millestki, mida tehakse päikese all; et nad ei tea midagi nende rõõmudest ja muredest, kes olid neile maa peal kõige kallimad. SV 417.1

Selletõttu on Jumal eriliselt keelanud igasuguse läbikäimise arvatavate lahkunute vaimudega. Heebrealaste päevil leidus inimesi, kes väitsid nii nagu kaasaegsed spiritistid, et nad suhtlevad surnutega. Kuid Piibel kinnitab, et need “surnute vaimud” ehk külalised teisest maailmast, on “kurjad vaimud” (vrd. 4. Moos. 25, 1-3; Laul 106, 28; 1. Kor. 10, 20; Ilm. 16, 14). Surnute vaimudega suhtlemist nimetatakse jä-lestusväärseks ning see oli keelatud surma ähvardusel (3. Moos. 19, 31; 20, 27). SV 417.2

Nõiakunsti kui nimetust ennast peetakse tänapäeval põlastusväärseks. Väidet, et inimesed võivad suhelda kurjade vaimudega, peetakse pimeda keskaja väljamõeldiseks. Ent spiritism, mis loendab oma jüngreid sadade tuhandetega, lausa miljonitega, spiritism; mis on leidnud endale tee teaduslikesse ringkondadesse, tunginud kirikutesse ja leidnud heakskiitu seadusandlikes kogudes — see mõjuvõimas pettus pole midagi muud kui nõiakunsti taaselustumine uuel kujul. See, mida Jumal vanasti hukka mõistis ja keelas, on nüüd rüütatud uue kuuega ja tõstetud ausse. SV 417.3

Kui ei leiduks ühtegi teist tõendit spiritismi tõelise olemuse kohta, siis peaks kristlasele piisama juba sellestki, et sellised vaimud ei tee mingit vahet õigluse ja patu vahel, Kristuse kõige õilsamate ja puhtamate apostlite ning Saatana kõlvatuimate teenrite vahel. Sellega, kui Saatan teatab, et kõige alatumad inimesed on taevas, kus neid väga ülistatakse, kuulutab ta tegelikult maailmale: “Pole tähtis kui kurjad te olete, pole tähtis, kas te usute Jumalat ja Piiblit või mitte. Elage kuidas teile meeldib, teie kodu on taevas.” Spiritistlikud õpetajad ütlevad tegelikult: “Igaüks, kes teeb kurja, on Jehoova silmis hea ja seesugune on tema meele järele! Ta tunneb neist rõõmu, või: “Kus on kohtumõistev Jumal?” (Mal. 2, 17). Jumala Sõna ütleb: “Häda neile, kes hüüavad kurja heaks ja head kurjaks, kes teevad pimeduse valguseks ja valguse pimeduseks” (Jes. 5, 20). SV 418.1

Valelikud vaimud kõnelevad apostlite nimel, kellena nad end paista lasevad, risti vastu sellele, mida need Jumala sulased oma eluajal Püha Vaimu juhtimisel kirjutasid. Nad eitavad Piibli jumalikku päritolu ja lõhuvad nii maha kristlaste lootuste aluse ning kustutavad valguse, mis näitab teed taevasse. Saatan paneb maailma uskuma, et Piibel on paljas väljamõeldis või vähemalt raamat, mis sobis inimsoole lapseeas, kuid mis nüüd tuleks iganenuna hüljata. Jumala Sõna asemele seab hingevaenlane oma pettused. Siin on kanal, mis allub täielikult temale; selle kaudu võib ta panna maailma uskuma kõike, mida tema tahab. Raamatu, mis mõistab kohut Saatana ja tema järelkäijate üle, jätab ta varju, sest just varjul tahab ta seda hoida. Maailma Päästjat esitab ta täiesti tavalise inimesena. Nii nagu Rooma valvurid, kes valvasid Jeesuse hauda, levitasid preestrite ja vanemate käsul valeteadet, nii püüavad ka need, kes usuvad vaimude väiteid, näidata, et meie Päästja elus polnud midagi üleloomulikku. Tõrjudes tahaplaanile Jeesuse, juhivad eksitajad vaimud tähelepanu omaenese imetegudele ja seletavad, et need ületa-vad kaugelt Kristuse tegusid. SV 418.2

On õige, et spiritism muudab oma kuju. Oma kõige vasturääkivamaid iseloomujooni varjates võtab see kristliku ilme. Kõnetooli ja ajakirjanduse kaudu on spiritismi õpetused olnud avalikkuse ees juba palju aastaid ning nendes ilmneb spiritismi tõeline olemus: neid õpetusi ei saa eitada ega varjata. SV 418.3

Spiritism oma praegusel kujul, kaugel sellest, et olla vastuvõetavam kui varem, on tegelikult ohtlikum, kuna ta on nüüd salakavalam. Kui see võltsing mõistis varem Kristuse ja Piibli hukka, siis nüüd tunnistab ta mõlemaid. Spiritism tõlgitseb Piiblit uuendamata südamele meelepärasel viisil ning muudab selle Raamatu pühad ja elulised tõed mõjutuks. Armastust nimetatakse Jumala tähtsaimaks iseloomujooneks, kuid see alandatakse sentimentaalsuseks, mis teeb vähe vahet hea ja kurja vahel. Jumala õiglus, Tema viha patu vastu, Tema püha käsusõna nõuded on silme eest kõrvaldatud. Inimesi õpetatakse kümmet käsku pidama surnud kirjatäheks. Meeldivad, lummavad väljamõeldised paeluvad meeli ja juhivad inimesi hülgama Piiblit kui usu alust. Kristust salatakse samapalju kui varemgi, kuid Saatan on inimeste silmad pimestanud nii, et tema pettust ei märgatagi. SV 419.1

Vähestel on õige arusaamine spiritismi hukutavast mõjust. Paljud hakkavad tegelema sellega ainult uudishimust. Neil pole sellesse tõelist usku ja neid valdaks õudus kui nad mõistaksid, et nad allutavad end vaimude juhtimise alla; kuid kuna nad julgevad astuda keelatud pinnale, kasutab suur petja ohvrite juures oma võimu vastu nende tahtmist. Kui inimesed allutavad korrakski oma tahte tema juhtimise alla, siis võtab ta nad vangi ning neil on võimatu oma jõuga vabaneda tema peibutavast, petlikust mõjust. Mitte miski peale Jumala väe, mis antakse vastusena tõsisele usupalvele, ei saa vabastada petja paeltesse sattunud hingi. Kõik, kes annavad järele oma patustele kalduvustele või hellitavad tahtlikult mõnd teadaolevat pattu, avavad ukse kiusatustele. Nad lahutavad endid ise Jumalast ja Tema inglite kaitsest. Kui Saatan siis oma pattusid esitab, langevad nad kaitseta jäänuina kergesti tema saagiks. Need, kes end tema võimusesse annavad, ei mõtle sellele, kuhu viib nende tee. Saavutanud selliste inimeste üle võimu, kasutab kiusaja neid oma abilistena teistegi hukatusse meelitamiseks. SV 419.2

Prohvet Jesaja ütleb: “Ja kui teile üteldakse: “Küsitlege surnute vaime ja ennustajaid, kes sosistavad ja pomisevad, siis vastake: Kas rahvas ei peaks küsitlema oma Jumalat? Kas tuleb elavate pärast küsitella surnuid? Õpetuse ja tunnistuse juurde! Kui nõnda ei kõnelda, siis ei ole koitu!” (Jes. 8, 19. 20). Kui inimesed tahaksid võtta vastu tõde ini- mese olemuse ja surnute seisukorra kohta, mida nii selgesti esitatakse Pühakirjas, siis näeksid nad spiritismis Saatana tööd, mis tegutseb suure väe, tunnustähtede ja valeimetegudega. Kuid selle asemel, et loobuda lodevusest, mis on loomupärane lihalikule südamele ja ütelda lahti pattudest, mida armastatakse, sulgevad inimesed pigem silmad valgusele. Nad jätkavad hoiatustest hoolimata patust elu ning Saatan põimib oma püünised nende ümber nii, et neist saab tema kindel saak. “Sellepärast, et nad ei võtnud vastu tõe armastust, et nad oleksid võinud pääseda. Ja sellepärast Jumal läkitab neile vägeva eksituse, et nad hakkavad uskuma valet.” (2. Tess, 2, 10. 11.) SV 419.3

Neid, kes spiritismi vastu võitlevad, ei ründa ainult inimesed, vaid Saatan koos oma inglitega. See on võitlus valitsuste ja võimude ning taevaaluste kurjade vaimudega. Saatan ei tagane tolligi seni, kui taevased saadikud sunnivad ta taganema. Jumala rahvas peaks kiusajale vastu astuma samade sõnadega nagu meie Päästja: “Kirjutatud on.” Saatan võib meie ajal tsiteerida Pühakirja samuti nagu Kristuse päevil: ta moonutab selle õpetusi oma pettuste toetamiseks. Need, kes tahavad praegusel ohtlikul ajal kindlaks jääda, peavad ise uurima Pühakirja tõdesid. SV 420.1

Paljudel tuleb seista silmitsi kurjade vaimudega, kes esinevad nende armastatud sugulaste või sõprade kujul ja levitavad sel teel kõig? ohtlikumaid eksiõpetusi. Külalised vaimudemaailmast puudutavad inimeste kõige õrnemaid tundeid ja teevad oma väidete toetuseks imesid. Me peame olema valmis vastu astuma neile Piibli tõega: “Surnud ei tea mida-gi” ja need, kes lahkunute vaimudena ilmuvad, on kurjad vaimud. SV 420.2

Meie ees seisab kiusatusetund, “mis on tulemas kogu maailma peale neid kiusama, kes maa peal elavad” (Ilm. 3, 10). Kõik need, kelle usk pole kindlalt rajatud Jumala Sõnale, saavad petetud ja võidetakse. Saatan tegutseb “igasuguse ülekohtu pettuses”, et saavutada võimu inimlaste üle. Tema pettused suurenevad pidevalt. Ja ikkagi võib ta eesmärgi saavutada ainult siis, kui inimesed vabatahtlikult annavad järele tema kiusatustele. Need, kes tõsiselt otsivad tõde ja püüavad puhastada oma hinge sõnakuulmises ning teevad kõik, mis suudavad, et valmistuda võitluseks, leiavad Jumalas kindla kaitse. Et sa mu kannatlikkuse sõna oled pidanud, siis mingi tahan sind hoida” (Ilm. 3, 10). See on Päästja tõotus. Issand saadab taevast pigem kõik oma inglid Tema rahvast kaitsma kui et jätab ühe ainsagi hinge, kes Temale loodab, Saatana võimusesse. SV 420.3

Prohvet Jesaja kõneleb kohutavatest pettustest, millesse jumalakartmatud langevad ja mis jätavad neile mulje, et nad on kindlustatud Jumala kohtu eest: “Me oleme sõlminud surmaga lepingu ja loonud põrguhauaga liidu — käigu või üle tulvav uputus, meieni see ei ulatu, sest me valisime oma varjupaigaks vale ja pugesime pelgu pettusesse!” (Jes. 28, 15.) Siin kirjeldatud inimklassi hulka on arvatud ka need, kes tõrksas meelteparandamatuses lohutavad end mõttega, et patuseid ei karistata pattude pärast ning et kogu inimkond, ükskõik kui paheline, pääseb taevasse ja saab Jumala inglite samaseks. Kuid veelgi kindlamalt loovad ipõrguhauaga liidu need, kes ei tunnusta tõdesid, mis taevas on andnud õigetele kaitseks viletsuse eest. Nad võtavad vastu valede varjupaiga, mida pakub Saatan — nimelt spiritismi hukutava pettuse. SV 421.1

Uskumatult suur on praegusaegse sugupõlve pimedus. Tuhanded hülgavad Jumala Sõna kui mitteusaldusväärse, kuid võtavad samas meelsasti vastu Saatana pettused. Skeptikud ja pilkajad nimetavad kitsarinnaliseks neid, kes võitlevad prohvetite ja apostlite usu eest. Kõlvatud pilkavad Pühakirja pühalikke kuulutusi Kristusest, lunastusplaanist ja karistusest, mis tabab tõe põlgajaid. Saatana järgijad tunnevad kaasa neile, kes on nende arvates kitsarinnalised, nõrgad ja ebausklikud, kuna nad tunnustavad Jumala nõudeid ja kuuletuvad Tema käskudele. Tuhanded on nii enesekindlad, nagu oleksid nad tõepoolest sõlminud surmaga lepingu ja loonud põrguhauaga liidu — magu oleksid nad püstitanud ligipääsmatu barjääri enese ja Jumala kohtunuhtluste vahele. Mitte mingi asi ei suuda enam nende kalestatud hingedes kartust äratada. Nii jäägitult on nad alistunud kiusajale, nii tihedalt end temaga ühendanud, nii pilgeni kurjuse vaimu täis, et neil pole enam jõudu ega tahtmist tema püünistest välja rabelda. SV 421.2

Saatan on kaua valmistunud viimseks jõupingutuseks petta kogu maailm. Aluse oma tööle pani ta siis, kui ta Eevale Eedenis kinnitas: “Te ei sure kummatigi mitte!” “Mil päeval te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja!” (1. Moos. 3, 4. 5.) Tasapisi on ta valmistanud teed oma meistriteosele — spiritismile. Ta ei ole jõudnud veel oma plaane täielikult teostada, kuid ta teeb seda peagi. Prohvet hoiatab: “Ja ma nägin... välju- vat kolm rüvedat vaimu otsekui konnad. Need on nimelt kuradite tunnustähti tegevad vaimud, kes lähevad välja kõige ilmamaa kuningate juurde neid koguma sõtta Kõigeväelise Jumala suureks päevaks.” (Ilm. 16, 13. 14.) Kogu maailm, välja arvatud need. keda hoitakse Jumala väes usu läbi Tema Sõnasse, mässitakse Saatana pettustesse. Inimesed suigutatakse petlikus kindlusetundes, kust nad ärkavad alles siis, kui Jumala viha välja valatakse. SV 421.3

Issand Jumal ütleb: “Mina panen õiguse mõõdunööriks ja õigluse loodiks! Rahe hävitab vale varjupaiga ja veed uhuvad ulualuse! Teie leping surmaga lõpeb ja teie liit põrguhauaga ei püsi — kui tulvav uputus üle käib, muutute selle tallermaaks.” (Jes. 28, 17. 18.) SV 422.1