Suur Lootus (Condensed)
Tõelist hingamispäeva on alati peetud
Tollest ajast kuni tänapäevani on hingamispäeva peetud. Kuigi „seadusevastasel inimesel” õnnestus tallataJumala püha päev jalge alla, pidasid ustavad hinged seda varjatult salajastes paikades au sees. Reformatsioonist saadik on igas põlvkonnas olnud mõned, kes on säilitanud hingamispäeva pidamise. SL 78.4
Need tõed koos „igavese evangeeliumiga” eristavad Kristuse ilmumise ajal Tema kogudust. „Siin on need, kes peavad Jumala käske ja Jeesuse usku.” (Ilm 14:12, KJV) SL 78.5
Need, kes said pühamu13 ja Jumala Seaduse kohta valgust, olid täis rõõmu, kui nägid tõe harmooniat. Nad soovisid, et kõik kristlased saaksid valgust. Kuid maailmaga vastuolus olevaid tõdesid ei võtnud vastu paljud, kes väitsid end Kristust järgivat. SL 79.1
Kui näidati hingamispäeva nõudeid, ütlesid paljud: „Me oleme alati pühapäeva pidanud, meie isad pidasid seda ja paljud head inimesed surid seda pidades õnnelikult. Uue hingamispäeva pidamine rikuks kooskõla maailmaga. Mida suudab väike seitsmenda päeva pidajate seltskond kogu maailma vastu, kes peab pühapäeva?” Sarnaste argumentidega õigustasid juudid Kristuse tagasilükkamist. Lutheri ajal järeldasid katoliiklased, et tõelised kristlased on surnud katoliku usus, seepärast piisab sellest religioonist. Niisugune seletuskäik tõkestas igasuguse usu edasiliikumise. SL 79.2
Paljud rõhutasid, et pühapäeva pidamine on sajandeid olnud kiriku laialt levinud komme. Selle argumendi vastu näidati, et hingamispäev ja selle pidamine on vanemad, isegi sama vana kui maailm — selle on paika pannud Elatanu. SL 79.3
Paljud toonitasid ilma Piibli tõenduseta: „Miks ei mõista meie tähtsad mehed seda hingamispäeva küsimust?Vähesed usuvad nii nagu teie. Ei ole võimalik, et teil on õigus ja kõik õpetatud mehed eksivad.” SL 79.4
Niisuguste argumentide ümberlükkamiseks oli vaja ainult tsiteerida Pühakirja ja Issanda suhtlemist oma rahvaga kõigil aegadel. Põhjus, miks Jumal ei vali reformi läbi viima õpetatud ja positsiooniga inimesi sagedamini, on selles, et nad usaldavad oma usutunnistust ja teoloogilist süsteemi ega tunne vajadust, et Jumal neid õpetaks. Tõde kuulutama kutsutakse mõnikord vähese kooliharidusega inimesi mitte sellepärast, et nad on harimatud, vaid sellepärast, et nad ei ole liiga enesekindlad selleks, et õppida Jumalalt. Alandlikkus ja kuulekus teevad nad suureks. SL 79.5