Kristuse tähendamissõnad

Heasse mulda

Külvaja ei pea sugugi iga kord pettuma. Heasse mulda kukkunud seemne kohta ütles Päästja: “Kes sõna kuuleb ja mõistab ning siis ka vilja kannab: mõni saja-, mõni kuuekümne-, mõni aga kolmekümnekordselt.” “Aga mis on heas mullas, on need, kes sõna kuuldes seda ausas ja heas südames säilitavad ja kannatlikkuses vilja kannavad.” (KJV) Kt 9.7

Aus ja hea süda, millest tähendamissõnas kõneldakse, ei ole patuta süda, sest evangeeliumi tuleb kuulutada kadunutele. Kristus ütles: “Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.” (Mk 2:17) Aus süda on selline, mis alistub Püha Vaimu veenmisele. Ta tunnistab oma süüd ja tunneb vajadust Jumala halastuse ja armastuse järele. Tal on siiras soov õppida tundma tõde, et sellele kuuletuda. Hea süda on uskuv 59 süda, ta usub Jumala Sõnasse. Ilma usuta on võimatu Sõna vastu võtta. “Kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.” (Hb 11:6) Kt 9.8

“Kes sõna kuuleb ja mõistab.” Kristuse-aegsed variserid sulgesid oma silmad, et mitte näha, ja kõrvad, et mitte kuulda, seepärast ei jõudnud tõde nende südamesse. Nad pidid kannatama oma tahtliku teadmatuse ja enda tekitatud pimeduse tagajärgi. Kuid Kristus õpetas oma jüngritele, et nad peavad avama oma mõistuse õpetusele ja olema valmis uskuma. Ta õnnistas neid, sest nad nägid silmadega ja kuulsid kõrvadega, mis uskusid. Kt 10.1

Hea mullaga kuulajad “ei võtnud seda vastu mitte inimeste sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on — Jumala sõnana.” (1Ts 2:13) Tõeline õppija on ainult see, kes võtab Pühakirja vastu kui Jumala hääle, mis temaga kõneleb. Ta tunneb Sõna ees aukartust, sest tema jaoks on see elav reaalsus. Ta avab oma mõistuse ja südame, et seda vastu võtta. Sellised kuulajad olid Korneelius ja tema sõbrad, kes ütlesid apostel Peetrusele: “Nüüd me oleme siis kõik üheskoos Jumala ees kuulamas kõike, mida Issand sulle on käskinud.” (Ap 10:33) Kt 10.2

Tõe tundmine ei sõltu niivõrd mõistuse jõust, kuivõrd eesmärgi puhtusest ja tõsimeelse, alistuva usu lihtsusest. Jumala inglid tulevad nende juurde, kes alandliku südamega otsivad Jumala juhtimist. Neile antakse Püha Vaim, kes avab neile tõe rikkalikud aarded. Kt 10.3

Hea pinnasega kuulajad, kes Sõna kuulevad, hoiavad seda alles. Saatan ei suuda seda kuidagi ära võtta. Kt 10.4

Üksnes Sõna kuulamisest või lugemisest ei piisa. Kes soovib Pühakirjast kasu saada, peab mõtisklema 60 talle esitatud tõe üle. Ta peab tõe sõnu õppima tõsise tähelepanu ja palvemeelse mõttega ning ammutama sügavalt pühade prohvetikuulutuste lättest. Kt 10.5

Jumal palub meil täita oma mõistus õilsate, puhaste mõtetega. Ta soovib, et mõtiskleksime Tema armastusest ja halastusest, uuriksime Tema imelist tööd suurepärases lunastusplaanis. Siis muutub meie arusaam tõest aina selgemaks, meie igatsus puhta südame ja mõtteselguse järele üha kõrgemaks ja pühamaks. Jumalaga suhtlemine ja Pühakirja uurimine muudab hinge. Kt 10.6

“Ja vilja kannavad.” Need, kes Sõna kuulevad ja seda alal hoiavad, kannavad vilja sõnakuulmises. Hinge vastu võetud Jumala Sõna avaldub heades tegudes. Selle tulemus on näha Kristuse-sarnases iseloomus ja elus. Kristus ütles enda kohta: “Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu Seadus on mu südames.” (Ps 40:9) “Ma ei otsi oma tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.” (Jh 5:30) Ja Pühakiri ütleb: “Kes ütleb enese püsivat temas, see on ka ise kohustatud käima nõnda, nagu tema on käinud.” (1Jh 2:6) Kt 10.7

Tihtipeale satub Jumala Sõna vastuollu inimese pärilike ja omandatud iseloomujoonte ning harjumustega. Kuid hea pinnasega kuulaja võtab koos Sõnaga vastu kõik selle tingimused ja nõudmised. Ta alistab oma harjumused, tavad ja kombed Jumala Sõnale. Tema jaoks muutuvad piiratud eksliku inimese korraldused piiritu Jumala Sõna kõrval tähtsusetuks. Ta püüdleb kogu südamest ja kogu sihikindlusega igavese elu poole ning kuuletub tõele kaotuse, tagakiusamise või isegi elu enese hinnaga. Kt 10.8

Ta kannab vilja “kannatlikkuses”. Jumala Sõna vastuvõtmine ei päästa raskustest ega katsumustest, aga 61 kui kitsikus on käes, ei muutu tõeline kristlane kärsituks, usaldamatuks ega araks. Kuigi me ei suuda mõista asjaolude lõplikku tulemust ega taju Jumala ettenägelikkuse eesmärki, ei jäta me oma usku. Issanda õrna halastust meeles pidades peaksime heitma oma mured Tema peale ja ootama kannatlikult Tema päästet. Kt 10.9

Konfliktid tugevdavad vaimulikku elu. Edukalt läbi tehtud katsumused arendavad iseloomu vankumatust ja väärtuslikke vaimuande. Täiuslik usu, alandlikkuse ja armastuse vili küpseb tihtipeale kõige paremini tormipilvede ja pimeduse keskel. Kt 10.10

“Põllumees ootab kallist põlluvilja pika meelega, kuni ta saab varase ja hilise vihma.” (Jk 5:7) Samamoodi peab kristlane kannatlikult ootama Jumala Sõna vilju oma elus. Kui me palume Vaimu ande, asetab Jumal meid palvevastusena olukordadesse, mis arendavad neid vilju, kuid sageli me ei mõista Tema kavatsusi ning me kahtleme ja kohkume. Ometi ei saa keegi neid ande arendada ilma vilja kasvamise ja küpsemise protsessi läbi tegemata. Meie ülesanne on võtta Jumala Sõna vastu ja hoida sellest kõvasti kinni, alistades end täielikult selle kontrolli alla, vaid siis täitub selle eesmärk meis. Kt 10.11

“Kui keegi armastab mind,” ütles Kristus, “küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde.” (Jh 14:23) Meie üle valitseb tugevam, täiuslik mõistus, sest me elame ühenduses igavese jõuga. Meie jumalik elu on köidetud Jeesuse Kristuse külge. Me ei ela enam tavalist isekat elu, vaid Kristus elab meis. Tema iseloom peegeldub meie olemuses. Niiviisi kanname Püha Vaimu vilju, “mõni saja-, mõni kuuekümne-, mõni aga kolmekümnekordselt”. Kt 10.12