Suur Võitlus

PEATÜKK 32—SAATANA PÜÜNISED

Suur võitlus Kristuse ja Saatana vahel, mis on kestnud peaaegu kuus tuhat aastat, lõpeb peagi. Saatan mitmekordistab oma jõupingutusi, et nurjata Kristuse tööd inimeste heaks. Suur petja kogub inimhingesid oma püünistesse. Saatana eesmärk on hoida inimesi pimeduses ja patukahetsematuses seni, kuni Päästja vahemehe-amet on lõppenud ja igasugune lepitus patu eest lakanud. SV 388.2

Saatan on rahulik niikaua, kui ei tehta erilisi jõupingutusi tema võimule vastupanemiseks, kui koguduses ja maailmas valitseb ükskõiksus, sest sellisel juhul pole tal ohtu kaotada neid, keda ta juhib oma tahtmise järgi. Ent niipea, kui tähelepanu juhitakse igavestele asjadele ja inimene küsib: “Mida raa pean tegema, et saada päästetud?”, on Saatan ko- hal ja püüab vastu töötada Püha Vaimu mõjule. SV 388.3

Pühakiri teatab, et kord, kui Jumala inglid ilmusid Issanda ette, tuli ka Saatan nende sekka (Iiob 1, 6), mitte selleks, et kummardada igavese Kuninga ees, vaid selleks, et edendada oma kuritahtlikke plaane õigete vastu. Samal eesmärgil ilmub Saatan ka sinna, kus inimesed kogunevad Jumala ees palvele. Kuigi varjatult, töötab ta hoolsalt, et eksitada palve-tajate mõtteid. Osava väejuhina koostab ta plaanid varakult valmis. Kui Saatan näeb Jumala sulast Pühakirja uurimas, paneb ta hoolega tähele teemat. Siis pingutab ta kogu oma kavalust ja arukust selle nimel, et juhtida olukordi nii, et kuulutus ei jõuaks just nende inimesteni, kes selles küsimuses kõige rohkem hoiatust vajavad. Ta korraldab nende jaoks samal ajal mõne äritehnigu, kus neil tuleb kohal olla või takistada mõnel muul viisil kuulmast sõnu, mis võiksid neile olla “elulõhn eluks”. SV 389.1

Saatan näeb Issanda sulaseid muretsemas vaimuliku pimeduse pärast. Ta kuuleb nende tõsiseid palveid Jumala armu ja väe järele, mis kõrvaldaksid ükskõiksuse, hoolimatuse ja loiduse. Just siis kasutab kurjusevürst oma oskusi suurima innukusega. Ta ahvatleb inimesi ebatervet söögiisu rahuldama või mõnele muule pahele ja halvab nende vastuvõtuvõime nii, et nad ei kuule just neid asju, mida neil kõige rohkem vaja on. SV 389.2

Saatan teab hästi, et kõik, keda ta saab mõjutada palvet ja Pühakirja uurimist hooletusse jätma, löövad tema rünnakute all vankuma. Seepärast mõtleb ta välja kõikvõimalikke plaane, et inimesi köita. Alati on leidunud neid, kes tunnistavad end jumalakartlikeks, kuid kes tõe tundmaõppimise jätkamise asemel tegelevad vigade otsimisega nende inimeste juures, kellega nad ei sobi. Sellised inimesed on Saatana parimad abilised. Vendade süüdistajaid ei ole vähe ja nad on alati aktiivsed siis, kui Jumal töötab ning Tema sulased püüavad anda Talle siiralt austust. Kritiseerijad annavad vale värvingu nende sõnadele ja tegudele, kes armastavad tõde ja on sellele kuulekad. Nad püüavad näidata, et kõige tõsisemad, innukamad ja ennastsalgavamad Kristuse sulased on petturid või petetud. Õhinal esitavad nad vääriti iga õige. ja õilsa teo motiive, levitavad laimu ja äratavad kahtlust kogenematutes. Igal mõeldaval viisil püüavad nad mõjutada inimesi pidama kõike, mis on selge ja õige, võltsiks ja petlikuks. SV 389.3

Ometi ei tarvitse keegi lasta ennast neist petta. Kergesti võib näha, kelle lapsed nad on, kelle eeskuju nad järgivad ja kelle tööd nad teevad. “Nende viljast te tunnete nad” (Matt. 7, 16). Eksitajate teguviis meenutab Saatana, kibestunud laimaja iseloomu, kes on “meie vendade süüdistaja” (Ilm. 12, 10). SV 389.4

Suurel petjal on palju abilisi, kes on valmis mässima inimesi igat liiki eksitustesse, mis on kohandatud nende inimeste kalduvuste ja võimetega, keda Saatan tahab hävitada. Eksitaja eesmärgiks on kogudusse tuua ebasiiraid, uuestisündimata inimesi, kes õhutavad kahtlust ja uskmatust ning takistavad kõiki neid, kes soovivad näha Jumala töö edu ja teha ise koos sellega edusamme. Paljud, kellel puudub tõeline usk Jumalasse ja Tema Sõnadesse, nõustuvad mõnede tõepõhimõtetega ja neid peetakse kristlasteks. Nii hakkavad nad esitama oma eksiõpetusi Pühakirja õpetustena. SV 390.1

Väide, et sellel, mida inimesed usuvad, pole mingit tähtsust, on üks Saatana kõige edukamaid pettusi. Ta teab, et armastuses vastuvõetud tõde pühitseb vastuvõtja hinge. Seepärast püüab ta pidevalt asendada tõde väärate teooriate ja väljamõeldistega. Algusest peale on Jumala sulased pidanud võitlema valeõpetajate vastu; mitte ainult paheliste inimeste, vaid selliste meeste vastu, kes sisendavad valesid, hinge hävitavaid õpetusi. Eelija, Jeremija ja Paulus võitlesid kartmatult nende vastu, kes meelitasid inimesi eemale Jumala Sõnast. Need pühad tõe kaitsjad ei kiitnud vähimalgi määral heaks sellist vabameelsust, mis pidas õiget religioosset usku tähtsusetuks. SV 390.2

Kristlikus maailmas leiduvad ebaselged ja eriskummalised Pühakirja tõlgendused ning paljud vastuolulised õpetuspunktid on meie suure vaenlase järjekordne kätetöö inimeste meelte segi ajamiseks. Inimesed ei suuda tõde valest eristada. Lahkhelid ning lõhenemised kristlaskonnas on suurel määral tingitud valitsevast tavast väänata Pühakirja mõne lemmikteooria toetamiseks. Selle asemel, et uurida alandliku südamega hoolikalt Jumala Sõna, et teada saada Jumala tahet, püüavad paljud avastada midagi omapärast, originaalset, senikuulmatut. SV 390.3

Selleks, et ekslikke õpetusi või ebakristlikke kogemusi toetada, rebivad mõned ühe või teise Pühakirja lõigu lahku kaastekstist või tsiteerivad ainult poolt salmi, mis nagu tõestaks nende tõekspidamist, kuigi ülejäänud osa näitab otse vastupidist Mao kavalusega varjuvad nad seosetute väljendite taha, mida tõlgendatakse oma ilmalike soovide kohaselt. Niiviisi moonutavad paljud tahtlikult Jumala Sõna. Teised, kellel on elav kujutlusvõime, tõlgendavad Pühakirja kujundeid ja sümboleid vastavalt oma fantaasiale, arvestades vähe Pühakirja tunnistuse kui ainsa õige tõlgendajaga. Oma mõttekujutlusi esitatakse Piibli õpetusena. SV 390.4

Iga kord, kui Pühakirja hakatakse uurima ilma palvemeelse, alandliku, vastuvõtliku vaimuta, väänatakse valeks ka kõige selgemad ja lihtsamad õpetused. Paavstlikud juhid valivad Pühakirjast sellised osad, mis kõige paremini sobivad nende eesmärkidega ja tõlgendavad neid vastavalt oma heaksarvamisele. Neid moonutusi esitatakse rahvale, kellel on keelatud uurida ise Piiblit ja mõista selle pühi tõdesid. Terve Piibel peaks antama rahva kätte just sellisena, nagu ta on kirjutatud. Pigem oleks parem see, kui inimestele ei õpetataks üldse Piiblit, kui et seda õpetataks jämedalt vääriti tõlgitsetuna. SV 391.1

Piibel on mõeldud juhtnööriks kõigile, kes soovivad tutvuda oma Looja tahtega. Jumal andis inimestele kindla prohvetliku sõna; inglid ja isegi Kristus ise tulid kõnelema Taanielile ja Johannesele sündmustest, mis pidid peatselt aset leidma. Need tähtsad asjad, mis on seotud meie päästmisega, ei pidanud jääma alatiseks saladusse. Neid ei väljendatud ka sellisel viisil, mis võiks viia ausa tõeotsija kimbatusse ja eksiteele. Issand ütles prohvet Habakuki kaudu: “Kirjuta üles nägemus ja tähenda selgesti, et see, kes loeb, võiks joosta!” (Hab. 2,2). Jumala Sõna on selge kõigile, kes uurivad seda palvemeelse südamega. Iga tõeliselt aus inimene jõuab tõetundmisele. “Valgus koidab õigele” (Laul 97, 11). Ükski kogudus ei saa edeneda pühitsuses seni, kui ta liikmed ei otsi tõde nii nagu peidetud varandust. SV 391.2

Vabameelsuse nõudmisega sulgevad inimesed silmad vaenlase plaanile, kes töötab püsivalt oma eesmärgi saavutamiseks. Kui tal õnnestub asendada Piibel inimlike targutustega, siis jäetakse Jumala käsusõna kõrvale ja kristlased langevad patuorjusse, kuigi nad väidavad, et on vabad. SV 391.3

Paljudele on saanud needuseks teaduse edusammud. Jumal on andnud maailmale suurt valgust teaduse ja kunsti alal, kuid ka suurvaimud, keda ei juhi Jumala Sõna, satuvad se-gadusse teaduse ja ilmutuse vahelisi seoseid uurides. SV 391.4

Inimlikud teadmised nii materiaalses kui vaimulikus vallas on ühekülgsed ja puudulikud. Seepärast ei suuda paljud kooskõlastada oma teaduslikke vaateid Pühakirja väidetega. Paljud võtavad teooriaid ja mõtisklusi vastu teaduslike fak- tidena ning arvavad, et Jumala Sõna tuleb kontrollida “valenimelise tunnetuse” (1. Tim. 6, 20) õpetamisega. Looja ja Tema teod käivad üle nende mõistuse ja seetõttu, et nad ei suuda seletada Tema tegusid loodusseadustega, peetakse Piiblit mitteusaldusväärseks. Need, kes kahtlevad Vana ja Uue Testamendi aruannete usaldusväärsuses, astuvad enamasti veel sammu edasi ja kahtlevad Jumala eksisteerimises üldse. Lõpptulemusena omistatakse Looja vägi loodule. Raiunud sel moel läbi oma ankruketi, ekslevad nad uskumatuse karide vahel. SV 391.5

Nii loobuvad paljud usust ja Saatan saab nad hukutada. Loodolevus püüab oma Loojast targem olla. Inimlik filosoofia on üritanud uurida ja seletada saladusi, mida ka läbi igaviku aegade ei ilmutata. Kui inimesed uuriksid ja mõistaksid seda, mida Jumal on endast ja oma kavatsustest ilmutanud, siis hakkaksid nad mõistma Jehoova au, majesteetlikkust ja väge sellisena, mis paneks nad tundma oma mannetust, ning nad oleksid rahul sellega, mis on ilmutatud neile ja nende lastele. SV 392.1

Saatana pettuse üheks meistritööks on panna inimeste mõtted tegelema nende asjadega, mida Jumal ei ole avaldanud ja mida Ta ei taha, et me praegu mõistaksime. Just sellepärast kaotas Lutsifer oma koha taevas. Ta muutus rahulolematuks selle tõttu, et temale ei usaldatud Jumala kavatsuste kõiki saladusi, samas aga jättis ta täiesti tähele panemata selle, mida oli avaldatud tema töö kohta tema kõrgel ametipostil. Äratanud samasuguse rahulolematuse ka inglites, kes olid tema käealused, kutsus Lutsifer esile nende languse. Saatan püüab sisendada inimestesse sama meelsust, et nad jätaksid samuti tähele panemata Jumala selged käsud. SV 392.2

Need, kes ei taha uskuda Piibli selgeid tõdesid, otsivad pidevalt meeldivaid väljamõeldisi, mis vaigistaksid südametunnistust. Mida vähem vaimulikkust, enesesalgamist ja alandust esineb õpetustes, seda suurema heakskiiduga võetakse need vastu. Inimesed madaldavad selliselt oma vaimseid võimeid ja järgivad lihalikke soove. Nad loevad ennast liiga targaks, et uurida Pühakirja alandliku südamega ja paluda tõsiselt Jumala juhtimist ning seepärast pole neil ka mingit kaitset eksiarvamuste vastu. Saatan on valmis rahuldama lihaliku südame soove ja ta pakub oma pettusi tõe pähe. Selliselt saavutas paavstlus võimu inimeste üle. Protestandid, kes heidavad ära tõe, kuna see toob kaasa risti, lähevad sama teed. Kõik, kes jätavad Jumala Sõna hooletusse mugavu- sest ja ettevaatlikkusest, et mitte maailmaga vastuollu minna, hakkavad lõpuks uskuma hukatuslikku eksiõpetust. Need, kes tahtlikult heidavad ära tõe, langevad kõiksugustesse eksitustesse. See, kes hirmu pärast alistub ühele pettusele, võtab hõlpsalt vastu ka teise. Apostel Paulus ütles inimeste kohta, kes “ei võtnud vastu tõe armatust, et nad oleksid võinud pääseda”: “Sellepärast Jumal läkitab neile vägeva eksituse, et nad hakkavad uskuma valet, et mõistetakse hukka kõik need, kes ei ole uskunud tõde, vaid kellel on olnud hea meel ülekohtust.” (2. Tes. 2, 10-12). Kuna on olemas selline hoiatus, on meie kohus hoolega tähele panna neid õpetusi, mida me vastu võtame. SV 392.3

Suure petja kõige edukama tegevuse hulka kuuluvad spiritismi õpetused ja valeimeteod. Valguseingliks maskeerununa laotab ta oma võrke sinna, kus seda kõige vähem aimatakse. Kui inimesed uuriksid Jumala Raamatut tõsises palves, siis nad mõistaksid seda ja neid ei jäetaks pimedusse väärõpetuste suhtes; kuid kui tõde põlatakse, langevad inimesed saagiks petturile. SV 393.1

Üheks ohtlikuks eksituseks on õpetus, mis eitab Kristuse jumalikkust ja väidab, et Jeesus ei eksisteerinudki enne siia maailma tulekut. Suur hulk inimesi, kes tunnistavad, et usuvad Piiblit, võtavad selle teooria vastu poolehoiuga, kuigi see on otseses vastuolus meie Päästja kõige selgemate väidetega oma suhetest Isaga, oma jumalikust loomusest ja enneeksisteerimisest. Seda teooriat ei saa vastu võtta ilma, et Pühakirja kõige lubamatumal viisil moonutataks. Nimetatud väärõpetus halvustab lunastustööd ja õõnestab usku Piiblisse kui Jumalast inspireeritud Sõnasse. Siis, kui inimesed hülgavad Pühakirja tunnistuse Kristuse jumalikkuse kohta, on tulutu nendega seda küsimust arutada, sest mitte ükski tõendus, ükskõik kui otsustav, ei suudaks neid veenda. “Aga maine inimene ei võta vastu seda, mis on Jumala Vaimust, sest see on temale jõledus ja ta ei või sellest aru saada sellepärast, et seda tuleb ära mõista vaimselt!” (1. Kor. 2, 14). Mitte ühelgi inimesel, kes pooldab seda eksiõpetust, ei saa olla õiget arusaamist Kristuse iseloomust, Tema missioonist ega Jumala suurest plaanist inimese lunastamiseks. SV 393.2

Üheks teravmeelseks ja halvaks eksituseks on laia leviku saanud uskumus, et Saatan ei eksisteeri isikuna, vaid et Pühakiri kasutab seda nime inimeste kurjade mõtete ja soovide väljendamiseks. SV 393.3

On veel üks õpetus, mis kantslitest nii laialdaselt kõlab, ni melt arvamus, et Kristuse teine tulek tähendab Tema tulemist iga inimese jaoks tema surmamomendil. See vale juhib inimeste mõtted kõrvale Tema isiklikust tulemisest taeva pilvedel. Aastaid on Saatan öelnud: “Vaata, ta on kambrites!” (Matt. 24, 23-26) ja paljud inimhinged on selle pettuse tõttu jäädavalt kaduma läinud. SV 393.4

Ilmalik tarkus õpetab sedagi, et palve ei ole vajalik. Teadlased väidavad, et palvele ei saa tulla tegelikku vastust, sest see oleks loodusseaduste eiramine, ime, kuid imesid ei eksisteeri. “Universumit”, ütlevad nad, “valitsevad kindlad seadused ja Jumal ei tegutse nende seadustega vastuolus.” Nii öeldes muudavad nad Jumala olevuseks, keda Tema oma seadused seovad, otsekui võiksid jumalikud seadused piirata Jumala vabadust. Selline õpetus on vastuolus Pühakirja tunnistusega. Kas Kristus ja Tema apostlid ei teinud imetegusid? Kaastundlik Päästja elab ka tänapäeval ja Ta kuuleb usupalvet niisamuti kui ajal, mil Ta käis nähtavalt inimeste seas. Loomulik toimib koos üleloomulikuga. Osaks Jumala plaanist on vastata usupalvele sellisel viisil, kuidas Ta ei vastaks siis, kui me Teda ei paluks. SV 394.1

Arvutult eksiõpetusi ja kummalisi ideid on leidnud koha kristlaskonnas. Võimatu on nimetada kõiki neid halbu tagajärgi, mida Jumala Sõna poolt paika pandud ainsagi piirimärgi kõrvaldamine on kaasa toonud. Vähe on neid, kes julgevad peatada tõe äraheitmist. Enamik kõrvaldab jätkuvalt ühe tõe teise järele, kuni nad muutuvad uskmatuiks. SV 394.2

Populaarse teoloogia eksiõpetused on teinud skeptiku nii mõnestki inimesest, kes muidu oleks uskunud Pühakirja. Mõnel inimesel on võimatu tunnustada õpetusi, mis piiravad aru-saamist õiglusest, halastusest ja heatahtlikkusest; kuna moonutusi esitatakse Piibli õpetustena, keeldub ta vastu võtmast Jumala Sõna üldse. SV 394.3

Just seda püüabki Saatan saavutada. Pole midagi, mida ta sooviks hävitada rohkem, kui usaldust Jumalasse ja Tema Sõnasse. Saatan seisab kahtlejate suure armee eesotsas ja pingutab niipalju kui võimalik oma võimu, et inimesi pettusega oma ridadesse meelitada. Kahtlemine on muutunud ülimoodsaks. Leidub hulgaliselt inimesi, kes vaatavad umbusaldusega Jumala Sõnale ja selle Autorile sellepärast, et see noomib ja mõistab hukka pattu. SV 394.4

Need, kes ei taha kuuletuda Jumala nõuetele, püüavad kummutada Tema autoriteeti. Nad loevad Piiblit või kuulavad jutlusi ainult selleks, et leida vigu Pühakirjast või kuulutu- sest. Küllalt paljudest saavad uskmatud seetõttu, et õigustada või vabandada oma kohustuste hooletusse jätmist. Teised võtavad skeptilised põhimõtted vastu uhkusest või laiskusest. Nad armastavad mugavust ega viitsi teha seda, mis vääriks austust, kuid mis nõuab jõupingutust ja enesesalgamist. Selle asemel taotlevad nad tunnustust suure tarkuse eest kritiseerida Piiblit. Piiblis on paljugi sellist, mida piiratud mõistus ilma jumaliku tarkuseta on võimetu mõistma; nii leiavad nad põhjust kritiseerimiseks. Paljud näivad pidavat heaks tooniks seista skeptitsismi ja uskmatuse poolel. Näiliselt on nad siirad, kuid tegelikult õhutab selliseid inimesi tegevusele eneseusaldus ja uhkus. Mõningaid huvitab Pühakirjast millegi sellise leidmine, millega teisi hämmastada. Mõni kritiseerib ja arutleb Piibli tõdede üle vääriti lihtsalt sellepärast, et talle meeldib vaielda. Selline inimene ei mõista, et ta mässib end niiviisi linnupüüdja püünisesse. Väljendanud korra juba oma uskmatust, tunneb ta lausa kohustust kaitsta oma seisukohta. Nii ühineb ta jumalakartmatutega ja sulgeb enda jaoks paradiisi väravad. SV 394.5

Jumal on oma Sõnas andnud piisavalt tõendeid Piibli jumaliku päritolu kohta. Meie lunastust käsitlevad tähtsad tõed on esitatud selgesti. Püha Vaimu abiga, mida Jumal on õpeta-nud kõigile, kes Teda siiralt otsivad, võib iga inimene ise neid tõdesid mõista. Jumal on andnud inimestele tugeva aluse, millele toetada oma usk. SV 395.1

Ent inimese piiratud mõistus ei suuda täiesti mõista igavese Jumala plaane ja kavatsusi. Me ei saa kunagi ainult inimliku tarkuse varal avastada Jumalat. Me ei tohi püüda jultunult kergitada eesriiet, mille taga Jumal varjab oma majesteetlikkust. Apostel hüüab: “Kui väljauurimatud on Tema kohtumõistmised ja äraarvamatud Tema teed!” (Rooma 11, 33). Siiski võime niipalju mõista Tema käitumist meiega ja motiive, mis Teda ajendavad, et me võime näha piiritu armastuse ja lõpmatu väega ühendatud halastust. Meie Isa juhib kõike tarkuses ja õigluses. Me ei tohi olla rahulolematud ja usaldamatud, vaid me peame aupaklikult alluma Tema tahtele. Ta avaldab meile oma kavatsustest nii palju, kui meil on hea teada, ülejäänus peame usaldama kätt, mis on kõikvõimas ning südant, mis on täis armastust. SV 395.2

Kuigi Jumal on andnud meile küllaldase aluse uskuda, ei kõrvalda Ta siiski kunagi ettekäändeid uskmatuseks. Igaüks, kes otsib konkse, kuhu riputada oma kahtlusi, leiab neid. Need, kes keelduvad kuuletumast Jumala Sõnale seni. kuni kõik vastuväited on kõrvaldatud ja enam ei jää võimalust kahtlemiseks, ei tule kunagi valguse juurde. SV 395.3

Umbusaldus Jumala vastu on uuendamata ja Jumala vastu vaenuliku südame loomulik vili. Usku äratab Püha Vaim. Usk kasvab ainult siis hästi, kui teda kalliks peetakse. Ükski inimene ei saa usus tugevaks ilma kindlameelsete jõupingutusteta. Uskmatus tugevneb, kui seda ergutatakse. Kui inimesed lubavad selle asemel, et peatuda tõenditel, mida Jumal on andnud nende usu toetamiseks, endil kahelda ja sihilikult vigu otsida, leiavad nad, et nende kahtlused muutuvad aina kindlamaks. SV 396.1

Need, kes kahtlevad Jumala tõotustes ja umbusaldavad Tema armu, teotavad Teda. Selliste inimeste mõju tõukab ka teisi Kristusest eemale. Nad on viljatud puud, mis laotavad oma tumedaid oksi kõikjale ning varjavad teiste taimede eest päikesevalgust nii, et teisedki tema jahedas varjus närtsivad. Selliste inimeste elutöö tunnistab alaliselt nende eneste kahjuks. Nad külvavad kahtluse seemet, mis annab kindla lõikuse. SV 396.2

Nende jaoks, kes ausalt soovivad vabaneda kahtlustest, on ainult üks võimalus: selle asemel, et kahelda ja urgitseda küsimustes, mida nad ei mõista, pangu nad tähele valgust, mis paistab nende teele ja nad saavad veelgi suuremat valgust. Täitku nad iga kohustust, mis on selgeks saanud, siis muutuvad nad võimeliseks mõistma ja täitma ka seda, milles nad nüüd kahtlevad. SV 396.3

Saatan võib esitada võltsingu, mis sarnaneb tõega niivõrd, et see petab paljusid, kes soovivad kõrvale hoiduda enesesalgamisest ja ohvrist, mida tõde nõuab, kuid Saatanal on võimatu hoida oma võimu all inimest, kes soovib ükskõik millise hinna eest tõde teada saada. Kristus on tõde. “See tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli tulemas maailma.” (Joh. 1, 9). Tõe Vaim läkitati juhtima inimest tõe sisse. Jumala Poja autoriteediga teatatakse: “Otsige, siis te leiate!” “Kui keegi tahab teha tema tahtmist, see tunneb, kas see õpetus on Jumalast.” (Matt. 7, 7; Joh. 7, 17). SV 396.4

Kristuse järelkäijad teavad vähe vandenõudest, mida Saatan ja tema väehulgad peavad inimlaste vastu. Ent Isa, kes elab taevas, juhib olukordi nii, et kõik need sepitsused aitavad lõpuks kaasa Tema plaanide teostamisele. Issand lubab oma rahval läbi minna kiusatuste tuleproovist mitte seepärast, et Ta tunneks rõõmu nende ahastusest ja kurvastusest, vaid seepärast, et see protsess on vajalik nende lõplikuks võiduks. Issand ei või meid vabastada kiusatustest, sest katsumuste eemärgiks on valmistada meid vastu seisma patu meelitustele. SV 396.5

Kurjad inimesed ega kurjad vaimud ei saa takistada Jumala tööd ega keelata Tema lähedalolu rahvale, kes alistunud, kahetseva südamega tunnistab üles oma patud ja kõrvaldab need ning ootab usus Tema tõotuste täitumist. Igale kiusatusele, igale meelitusele, olgu see siis avalik või salajane, võib edukalt vastu seista “ei väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Jehoova.” (Sak. 4, 6). SV 397.1

“Sest Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende palvetamise poole... Ja kes peaks teile kurja tegema, kui te heategemises olete agarad?” (1. Peetr. 3, 12. 13). Kui Bileam otsustas rikkalikust tasust meelitatuna needa ära Iisraeli fahvast, ning püüdis Issandale ohverdamise kaudu manada Tema omasid, ei lubanud Jumala Vaim kuulutada tal seda kurja, mida ta öelda tahtis ja Bileam oli sunnitud hüüdma: “Kuidas ma võin needa, keda Jumal ei nea? Kuidas ma võisin sajatada, keda Jehoova ei sajata?” “Mu hing surgu õiglaste surma ja mu lõpp olgu nagu neil.” Kui järgmine ohver oli toodud, teatas jumalakartmatu prohvet: “Vaata, mind on kästud õnnistada! Tema on õnnistanud, mina ei või seda tagasi võtta! Ei märgata häda Jaakobis ega nähta õnnetust Iisraelis! Jehoova, ta Jumal, on temaga ja temas tuntakse rõõmu kuningast!” “Sellepärast ei ole lausumist Jaakobis ega ennustamist Iisraelis! Küll üteldakse Jaakobile ja Iisraelile, mis Jumal teeb!” Ometi ehitati veel ka kolmandat korda altarid ja uuesti proovis Bileam lausuda needust. Kuid prohveti vastutõrkuvatelt huultelt kuulutas Jumala Vaim oma valitud rahvale heaolu ja noomis nende vaenlaste rumalust ning kuritahtlikkust: “Õnnistatud olgu, kes sind õnnistavad, neetud, kes sind neavad!” (4. Moos. 23, 8. 10. 20. 21. 23; 24, 9.) SV 397.2

Iisraeli rahvas oli sel ajal ustav Jumalale ja nii kaua kui nad olid kuulekad Tema käsuõpetusele, ei saanud ükski vägi ei maa peal ega põrgus nenede üle võimust. SV 397.3

Kuigi Bileamil ei lubatud kuulutada Jumala rahvale halba, õnnestus tal lõpuks siiski tuua needus Iisraeli peale sellega, et ta võrgutas nad patusse. Kui rahvas astus üle Jumala käskudest, lahutasid nad end Temast ning nad said tunda hävitaja võimu. SV 397.4

Saatan teab väga hästi, et kõige nõrgem inimhing, kes jääb Kristusesse, on tugevam kui pimeduse jõud kokku. Kui Saatan ilmutaks ennast avalikult, astutaks talle vastu ja löödaks ta tagasi. Seepärast püüab ta ise varjatuks jäädes rünnatavaid nende tugevast kindlustusest välja meelitada, et siis hävitada kõiki, kes julgevad tulla tema maa-alale. Me ei saa olla kaitstud mingil muul moel, kuid vaid siis, kui me alandlikult usaldame Jumalat ja kuuletume kõigile Tema käskudele. SV 397.5

Ühelgi inimesel ei ole ühekski päevaks ega tunniks kaitset siis, kui ta ei palveta. Me peaksime Jumalalt eriliselt paluma tarkust Tema Sõna mõistmiseks, sest selles paljastatakse kiusaja kavalad võtted ja vahendid, millega vaenlasele edukalt vastu astuda. Saatan võib asjatundlikult tsiteerida Pühakirja ja anda oma tõlgitsuse lõikudele, millega ta loodab juhtida meid eksiteele. Me peaksime uurima Piiblit alandliku südamega ja mitte kunagi kaotama silmist sõltuvust Jumalast. Kuna me peame olema alati valvel Saatana plaanide suhtes, peame me pidevalt usus palvetama: “Ära saada meid kiusatusse!” SV 398.1