Te Saate Väe

Alandlikkus, 29. märts

Ma palusin Issandat, oma Jumalat, tunnistasin ja ütlesin: „Oh Issand, sina oled suur ja kardetav Jumal, kes peab lepingut ja osutab heldust neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad. Me oleme pattu teinud ja eksinud, oleme olnud ülekohtused ja oleme hakanud vastu, oleme taganenud su käskudest ja seadustest.” Taanieli 9:4,5 TSV 97.1

VÕLTS PÜHITSUS toob endaga kaasa hoopleva, eneseõige meelsuse, mis on Piibli usu jaoks võõras. Vaimu viljad on tasadus ja alandlikkus. Prohvet Taaniel oli tõelise pühitsuse näide. Tema pikk elu oli täis oma Isanda üllast teenimist. Ta oli taeva jaoks „armas mees’ (Taanieli 10:11) ning tema osaks sai selline au, mida surelikele harva antud. Ometi oli tema iseloomu puhtus ja vankumatu ustavus võrdne ainult tema alandlikkuse ja kahetseva meelsusega. TSV 97.2

Enda puhtaks ja pühaks nimetamise asemel samastas see austatud prohvet end tõeliselt patuse Iisraeliga, kui ta palus oma rahva eest Jumala poole: „Me ei heida oma anumisi su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid sinu suure halastuse pärast!’ (Taanieli 9:18) „Meie oleme pattu teinud ja õelad olnud.’ (salm 15) „Sest meie pattude ja meie vanemate süütegude pärast on Jeruusalemm ja sinu rahvas saanud teotusealuseks kõikidele meie naabritele.’ (salm 16) TSV 97.3

Ta ütleb: „Ma ... rääkisin ja palvetasin ja tunnistasin oma pattu ja oma Iisraeli rahva pattu.’ (salm 20) Ja kui hiljem ilmus Jumala Poeg vastusena tema palvetele, et talle õpetust anda, ütleb ta: „Mu näojume muutus kaameks ja ma jäin jõuetuks.’ (Taanieli 10:8) TSV 97.4

Need, kes tõeliselt taotlevad kristliku iseloomu täiustamist, ei anna kunagi järele mõttele, et nad on patuta. Mida enam nende mõtted Kristuse iseloomul peatuvad ja mida lähemale nad Tema jumalikule kujule jõuavad, seda selgemini märkavad nad Tema veatut täiuslikkust ja seda sügavamalt tunnetavad nad oma nõrkust ja puudusi. Need, kes väidavad, et nad on ilma patuta, tõestavad, et nad on pühadusest kaugel. Kuna neil ei ole tegelikku Kristuse tundmist, võivad nad pidada end Tema kuju peegelduseks. Mida suurem on vahe nende ja Päästja vahel, seda õigemad paistavad nad enda silmis. - „The Spirit of Prophecy', 4. kd, lk 301, 302. TSV 97.5