Te Saate Väe

Armastus, 3. märts

Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi. Maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne teda. 1. Johannese 3:1 TSV 71.1

JOHANNES ÜTLEB: „Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks.’ Ükski sõna ei suuda seda armastust väljendada; võime vaid ähmaselt kirjeldada seda armastust, mis ületab igasuguse tunnetuse. Vaja läheks Kõigevägevama keelt, et väljendada armastust, mis muutis võimalikuks selle, et meid hüütakse Jumala lasteks. Kristlaseks saades ei astu inimene allapoole. Elava Jumalaga ühenduse omamine ei ole häbi. TSV 71.2

Jeesus talus alandust, häbi ja etteheiteid, mis õigusega oleks pidanud osaks saama patusele. Ta oli taeva Valitseja, Aukuningas, Ta oli Isaga võrdne, kuid ikkagi riietas Ta oma jumalikkuse inimlikkusega, et inimlikkus võiks puudutada inimkonda ja jumalik võiks haarata kinni jumalikust. Kui Ta oleks tulnud inglina, ei oleks ta saanud koos meiega osa kannatustest, Teda ei oleks kiusatud kõiges samamoodi nagu meid, Tal ei saaks olla kaastunnet meie hädade suhtes. Ent Ta tuli meie inimlikkusesse rüütatult, et ta võiks meie asendaja ja tagatisena võita meie eest kurjusevürsti ning teha meist oma teenete kaudu võitjad. TSV 71.3

K olgata risti varjus seistes täidab meie südant Tema armastuse sisendus. Kui vaatan Temale, kellest minu patud läbi tungisid, tuleb minu peale inspiratsioon ülevalt ning see inspiratsioon võib Püha Vaimu kaudu tulla igaühe peale teist. Kui te ei võta Püha Vaimu vastu, ei saa teil olla hinges Jumala armastust, kuid elava ühenduse kaudu Kristusega oleme täidetud armastuse, innukuse ja tõsise tahtega. TSV 71.4

Me ei ole nagu marmorplokk, mis võib küll päikesevalgust peegeldada, kuid mida ei saa täita elu. Me oleme suutelised õiguse Päikese eredatele kiirtele vastama, sest kui Kristus meie hinge valgustab, annab ta valguse ja elu. Me imeme endasse Kristuse armastust nagu oks saab toitaineid viinapuult. Kui oleme Kristusesse poogitud, kui oleme tihedalt elava Viinapuuga ühendatud, siis kanname selle tõestuseks rikkalikke viljakobaraid. - The Review and Herald, 27. september 1892. TSV 71.5