Te Saate Väe

Koostöös Vaimuga, 25.veebruar

Nõnda siis, mu armsad, otsekui te olete ikka olnud kuulekad, ärge olge seda ainult siis, kui ma olen kohal, vaid veel kindlamalt nüüd minu äraolekul; valmistage endile päästet kartuse ja värinaga! Kiri filiplastele 2:12 TSV 63.1

„NIISIIS, KUI keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.” (2. Kiri korintlastele 5:17) Üksnes jumalik vägi suudab inimsüdame uueks luua ja täita hinge Kristuse armastusega, mis ilmneb armastuses nende vastu, kelle eest Ta suri. Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus. Kui inimene on pöördunud Jumala poole, antakse talle uus moraalne maitsemeel ja uus motiveeriv jõud ning ta armastab seda, mida Jumal armastab, sest Tema elu on muutmatute tõotuste kuldse ahelaga Jeesuse elu külge seotud. Armastus, rõõm, rahu ja sõnul väljendamatu tänulikkus täidavad hinge ning õnnistatud hinge väljendus on: „Su abi teeb mind suureks.” (Psalmid 18:36) TSV 63.2

Need aga, kes ootavad, et nende iseloomus toimuks imeline muutus, ilma et nad ise otsustavalt patu vastu võitleksid, peavad pettuma. Meil ei ole midagi karta, kui vaatame Jeesusele. Meil pole mingit põhjust kahelda selles, et Ta suudab päästa kõik, kes Tema juurde tulevad. Kuid meil tuleb pidevalt karta seda, et meie vana olemus saab uuesti meie üle võimust ja vaenlane sepitseb taas püüniseid, kuhu langedes saavad meist jälle tema vangid. TSV 63.3

Meil tuleb päästet valmistada kartuse ja värinaga, sest Jumal on see, kes meis tegutseb, et me tahame ja toimime Tema hea nõu kohaselt. Piiratud võimetest hoolimata peame oma mõjusfääris olema sama pühad kui Jumal omas. Meil tuleb oma parimate võimete kohaselt tuua esile jumaliku iseloomu tõsidus, armastus ja õilsus. Nii nagu vahale jääb pitsati jälg, peaks hinge jääma Jumala Vaimu jälg ja Kristuse kuju. TSV 63.4

Meil tuleb päev-päevalt kasvada vaimulikus ilus. Sageli ebaõnnestuvad meie püüded jumalikku Eeskuju jäljendada. Tihti peame langema oma puuduste ja vigade tõttu nuttes Jeesuse jalge ette, kuid me ei tohi julgust kaotada. Meil tuleb palvetada veel innukamalt, uskuda kindlamalt ja üritada uuesti, veel püsivamalt, et saada oma Issanda sarnaseks. - „Selected Messages”, 1. kd, lk 336, 337. TSV 63.5