Te Saate Väe

Risti tunnistajad, 5. juuni

Teie olete nende asjade tunnistajad. Ja vaata, mina läkitan teie üle oma Isa tõotuse. Teie aga viibige selles linnas, kuni teid rüütatakse väega kõrgelt! Luuka 24:48, 49 TSV 168.1

PÄRAST PÜHA Vaimu väljavalamist läksid jüngrid jumaliku sõjarüüga varustatult välja tunnistajatena rääkima imelist lugu hällist ja ristist. Nad olid tagasihoidlikud mehed, kuid läksid tõega välja. Pärast oma Issanda surma olid nad abitud, pettunud ja masendunud seltskond - nagu lambad ilma karjaseta -, aga nüüd läksid nad tunnistama tõest, ainsateks relvadeks Jumala Sõna ja Vaim, et võita kõik vastuseis. Nende Päästja oli hüljatud, hukka mõistetud ja häbistavale ristile naelutatud. Juudi preestrid ja ülemad olid põlastavalt kuulutanud: „Teisi on ta päästnud, iseennast ei suuda päästa. On ta Iisraeli kuningas, astugu nüüd ristilt alla ja me usume temasse!“ (Matteuse 27:42) TSV 168.2

Kuid seesama rist - seesama häbi ja piina vahend - tõi maailmale lootuse ja pääste. Usklikud kogusid taas jõudu, lootusetus ja teadlik abitus olid kadunud. Nende iseloom oli muutunud ja neid ühendasid kristliku armastuse sidemed. Kuigi varatud ja maailma silmis pelgalt võhiklikud kalurid, tegi Püha Vaim neist Kristuse tunnistajad. Ilma maise au ja tunnustuseta olid nad usukangelased. Nende huulilt tulid jumaliku kõneosavusega sõnad ja vägi, mis raputas maailma. TSV 168.3

Apostlite tegude raamatu kolmandas, neljandas ja viiendas peatükis on kirjeldatud nende tunnistamist. Need, kes olid Päästja hüljanud ja risti löönud, arvasid, et Tema jüngrid on arad ja rusutud ning valmis Issandast lahti ütlema. Oma hämmastuseks kuulsid nad Püha Vaimu väega antud selget, julget tunnistust. Jüngrite sõnad ja teod kujutasid oma Õpetaja sõnu ja tegusid ning kõik, kes neid kuulsid, ütlesid: „Nad on Jeesuselt õppinud, nad räägivad samamoodi nagu Tema. „Ja apostlid tunnistasid suure väega Issanda Jeesuse ülestõusmist, ja suur arm oli nende kõikide peal.“ (Apostlite teod 4:33) - „Ellen G. White 1888 Materials“, lk 1543. TSV 168.4