Jeesuse sarnaskes

Jumala seadus juhib tõelisele patukahetsusele, 29. detsember

Vahest nad kuulavad ja pöörduvad igaüks oma kurjalt teelt ja ma võin kahetseda, et olen kavatsenud teha neile kurja nende kurjade tegude pärast. Jeremija 26:3 Js 385.1

[Apostel Paulus kirjutab:] „Pattu ma poleks ära tundnud muidu kui Seaduse läbi; sest ma ei oleks himustamisest midagi teadnud, kui Seadus ei oleks öelnud: „Sa ei tohi himustada!“” ... Seadus, mis tõotas elu sõnakuulelikele, kuulutas üleastujatele surma. „Nõnda,” ütleb ta, „on siis Seadus püha ning käsk on püha, õige ja hea.” [Kiri roomlastele 7:7, 12] Js 385.2

Kui suur kontrast valitseb Pauluse sõnade ja nende sõnade vahel, mis kosta-vad tänapäeval paljudest kantslitest. Rahvale õpetatakse, et päästmiseks ei ole vaja Jumala seadusele kuuletuda, et neil tuleb ainult Jeesusesse uskuda ja nad on kaitstud. Ilma seaduseta ei ole inimestel veendumust patus ja nad ei tunne vajadust patukahetsuse järele. Kui nad ei mõista oma kadunud olukorda Jumala seaduse rikkujana, ei tunne nad vajadust Kristuse kui nende ainsa päästelootuse lepitava vere järele. Js 385.3

Jumala seadus on iga tõelist pöördumist mõjutav jõud. Ilma veendumuseta enda patususes ei saa olla tõelist patukahetsust. Pühakiri teatab, et „patt on sea-duserikkumine1 ning et „Seaduse kaudu tuleb patutundmine”. [1. Johannese 3:4; Kiri roomlastele 3:20] Js 385.4

Oma süü mõistmiseks peavad patused mõõtma oma iseloomu Jumala suure õiguse mõõdupuuga. Puuduste avastamiseks peavad nad vaatama Jumala sea-duste peeglisse. Aga kuigi seadus teeb patud avalikuks, ei anna see abivahendit nende vastu. Üksnes Kristuse evangeelium suudab andestust pakkuda. Andeks saamiseks peavad patused kahetsema Jumala ees, kelle seadust nad on rikkunud, ning uskuma Kristusesse, oma lepitusohvrisse. Js 385.5

Ilma tõelise patukahetsuseta ei saa olla tõelist meeleparandust. Paljud on selles suhtes eksiteel ja liiga sageli osutub kogu nende kogemus petlikuks. Sellepärast on nii palju neid, kes on ühinenud kogudusega, kuid ei ole ühinenud Kristusega. Js 385.6

„Lihalik mõtteviis on vaen Jumala vastu, sest ta ei alistu Jumala Seadusele ega suudagi seda.” Uuestisünni kaudu uuendab jumalik arm südant ning kui see on allutatud Jumala seadusele, tuuakse see kooskõlla Jumalaga. Kui see võimas muutus toimub, on patune läinud surmast ellu, patust pühadusse, üleastumisest ja vastuhakust kuulekusse ja lojaalsusesse. Vana, Jumalast võõrandunud elu on lõppenud, uus, lepituse, usu ja armastuse elu on alanud. Siis saavad „Seaduse nõuded ... täidetud meis, kes me ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi.” [Kiri roomlastele 8:7, 4] - „The Spirit of Prophecy”, 4. kd, lk 297, 298. Js 385.7