Suur Lootus (Condensed)

Meie lõplik kodu

„Ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud.” (Ilm 21:1) Tuli, mis hävitab õelad, puhastab maa. Kõik needuse jäljed kaotatakse. Mitte mingisugune igavesti põlev põrgu ei hoia lunastatute ees patu kohutavaid tagajärgi. SL 115.3

Jääb vaid üksainus meeldetuletus: meie Lunastaja kannab igavesti ristilöömise märke, need on ainsad patu julma töö jäljed. Läbi igavikuaegade kutsuvad Kolgata haavad esile kiitust ja kinnitavad Tema võimu. SL 115.4

Kristus tõotas oma jüngritele, et Ta läheb neile Isa juurde asemeid valmistama. Inimkeel on õigete tasu kirjeldamiseks küündimatu. Seda saavad teada ainult need, kes seda näevad. Ükski piiratud mõistus ei suuda mõista Jumala paradiisi au. SL 115.5

Piiblis nimetatakse päästetute pärisosa maaks. (Hb 11:14—16) Taevane Karjane juhib oma karja ela va vee allikatele. Seal on igavesti voolavad jõed, selged nagu kristall, ja nende kõrval õõtsuvad puud heidavad oma varju Issanda lunastatute jaoks valmistatud teeradadele. Laiad tasandikud laiuvad kaunite küngasteni ja Jumala mägede kõrgete tippudeni. Neil rahulikel tasandikel, elava vee jõgede ääres, leiavad kodu Jumala lapsed, kes on nii kaua olnud palverändurid ja teelised. SL 115.6

„Nad ehitavad kodasid ja elavad neis, istutavad viinamägesid ja söövad nende vilja. Nad ei ehita teistele elamiseks, ei istuta teistele söömiseks, ... mu valitud kasutavad ise oma kätetööd.” „Kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia.” „Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval; ... ning pisike poiss ajab neid. ... Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel.” (Js 65:21, 22; 35:1; 11:6, 9) SL 116.1

Taevas ei ole valu. Seal ei ole enam pisaraid ega matuserongkäike. „Surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ... sest endine on möödunud.” „Ükski elanik ei ütle: „Ma olen nõder!” Rahvale, kes seal elab, antakse süü andeks.” (Ilm 21:4; Js 33:24) SL 116.2

Aulise uue maa pealinn on Uus Jeruusalemm. „Ta valgus on kõige kallima kivi sarnane, otsekui jaspis, mis hiilgab nagu mägikristall.” „Rahvad hakkavad käima tema valguses ning ilmamaa kuningad toovad sinna oma hiilguse.” „Jumala telk on inimeste juures ning tema asub nende juurde elama ning nemad saavad tema rahvaiks ning Jumal ise on nende juures nende Jumalaks.” (Ilm 21:11, 24, 3) SL 116.3

Jumala linnas ei ole enam ööd. (Ilm 22:5) Seal ei ole väsimust. Me tunneme kogu aeg hommikust värskust ja oleme kaugel päeva lõpust. Päikesevalguse asendab kiirgus, mis ei ole valusalt pimestav, kuid mis ometi ületab mõõtmatult meie keskpäevase sära. Lunastatud käivad igavese päeva auhiilguses. SL 116.4

„Templit ma ei näinud seal, sest Issand, Kõigeväeline Jumal, on selle tempel, ning Tall.” (Ilm 21:22) Jumala rahval on eesõigus suhelda vabalt Isa ja Pojaga. Praegu näeme Jumala kuju nagu peeglist, aga siis näeme Teda näost näkku, ilma varjava loorita. SL 117.1