Suur Lootus (Condensed)

9. peatükk —Reaalne lootus

T õotus Kristuse teisest tulemisest, mis lõpetab suure lunastustöö, on Pühakirja peateema. Eedenist alates on usulapsed oodanud selle Tõotatu tulemist, kes viiks nad tagasi kaotatud paradiisi. Eenok, Eedenis elanutest seitsmes põlvkond, kes käis kolm sajandit koos Jumalaga, kuulutas: „Vaata, Issand tuleb mitmekümne tuhande pühaga pidama kohut kõigi üle.” (Jd 14, 15) Iiob hüüatas kannatuste ööl: „Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema jääb viimsena põrmu peale seisma. ... oma ihus näen ma Jumalat.” (Ib 19:25—27, KJV) Piibli poeedid ja prohvetid on peatunud Kristuse tulekul tuliste sõnadega. „Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu ... Issanda palge ees, sest tema tuleb! Sest ta tuleb kohut mõistma maailmale. Ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile oma ustavuses.” (Ps 96:11—13) SL 83.1

Jesaja ütles: „Ja sel päeval öeldakse: „Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks. See on Issand, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest.”” (Js 25:9) SL 83.2

Päästja lohutas oma jüngreid tõotusega, et Ta tuleb tagasi: „Minu Isa majas on palju eluasemeid. ... Ma lähen teile aset valmistama. Ja kui ma olen läinud, ... tulen ma jälle tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde.” „Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile ja ta ette kogutakse kõik rahvad.” (Jh 14:2, 3; Mt 25:31, 32) SL 84.1

Inglid kordasid jüngritele Jeesuse tulemise tõotust: „See Jeesus, kes teilt võeti üles taevasse, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat.” (Ap 1:11) Ja Paulus tunnistas: „Sest Issand ise tuleb sõjahüüu, peaingli hääle ja Jumala pasuna saatel alla taevast.” (1Ts 4:16) Patmose prohvet ütles: „Ennäe, ta tuleb pilvedega ja iga silm saab teda näha.” (Ilm 1:7) SL 84.2

Siis murtakse kurjuse kaua kestnud võim: „Maailma kuningriik” saab „meie Issanda ja tema Kristuse omaks ning tema valitseb kuningana igavesest ajast igavesti.” (Ilm 11:15) „Nõnda laseb ka Issand Jumal võrsuda õigust ja kiitust kõigi rahvaste ees.” (Js 61:11) Siis rajatakse Messia rahuriik: „Sest Issand trööstib Siionit, trööstib kõiki selle varemeid; ta teeb selle kõrbe otsekui Eedeniks ja lagendikud Issanda rohuaia sarnaseks ” (Js 51:3) SL 84.3

Issanda tulemine on olnud Tema tõeliste järelkäijate lootus kõigil aegadel. Kannatuste ja tagakiusamise keskel oli „suure Jumala ja meie Päästja Jeesuse Kristuse kirkuse ilmumine” „õnnis lootus”. (Tt 2:13) Paulus viitas Päästja tulekul toimuvale ülestõusmisele, mil kõik Kristuses surnud tõusevad üles ja nad tõmmatakse koos elavatega Issandale vastu üles õhku. „Ja nõnda,” ütles ta, „me saame alati olla koos Issandaga. Julgustage siis üksteist nende sõnadega.” (1Ts 4:17, 18) SL 84.4

Armastatud jünger Patmosel kuulis tõotust: „Jah, ma tulen varsti!” ning tema vastuses kõlab koguduse palve: „Aamen. Tule, Issand Jeesus!” (Ilm 22:20) SL 85.1

Vangikongist, tuleriidalt ja tapalavalt, kus pühad ja märtrid tunnistasid tõde, kanduvad sajanditest läbi nende usu ja lootuse sõnad. „Olles kindlad Tema isiklikus ülestõusmises ja järelikult ka enda ülestõusmises Tema tulekul, seetõttu,” ütleb üks neist kristlastest, „nad põlgasid surma ja olid sellest kõrgemal.” ¹⁴ Valdeslased pidasid kalliks sama usku. Wycliffe, Luther, Calvin, Knox, Ridley ja Baxter¹⁵ ootasid usus Issanda tulemist. Niisugune oli apostelliku koguduse, „kõrbekoguduse” ja reformaatorite lootus. SL 85.2

Prohvetikuulutused ei ennusta üksnes Kristuse teise tulemise viisi ja eesmärki, vaid tutvustavad ka märke, mille järgi peavad inimesed teadma, et see päev on lähedal. „Ja päikeses ja kuus ja tähtedes on siis tunnustähti.” (Lk 21:25) „Kuid neil päevil ... pimeneb päike ja kuu ei anna oma kuma ning tähed on taevast kukkumas ja taeva vägesid kõigutatakse. Ja siis nähakse Inimese Poega tulevat pilvedes suure väe ja kirkusega.” (Mk 13:24—26) Ilmutusraamatu autor kirjeldab teisele tulemisele eelnevatest märkidest esimest: „Sündis suur maavärin ning päike läks mustaks nagu leinariie ja kuu muutus nagu vereks.” (Ilm 6:12) SL 85.3

Päästja kuulutas ette tagasilangemist, mis toimub vahetult enne Tema teist tulemist. Neile, kes sel ajal elavad, kõlab Kristuse manitsus: „Aga hoidke end, et teie süda ei oleks koormatud liigsöömise ega purjutamise ega argielu muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt.” „Valvake siis igal ajal, paludes, et te oleksite väärilised põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees.” (Lk 21:34, 36) SL 85.4