Suur Lootus (Condensed)

Palve ja Piibli uurimise hooletusse jätmise tagajärjed

Piiblit ei tohi iial uurida ilma palveta. Üksnes Püha Vaim suudab panna meid tunnetama kergesti mõistetavate asjade olulisust või takistada meil keeruliste tõdedeväänamist. Taevased inglid valmistavad südame mõistma Jumala Sõna. Selle ilu peab meid köitma ja selle tõotused kinnitama. Kiusatused tunduvad tihtipeale vastupandamatutena, sest kiusatu ei suuda kergesti Jumala tõotusi meenutada ega Saatanale Pühakirja relvadega vastu astuda. Kuid inglid on nende ümber, kes on valmis laskma end õpetada, ning nad meenutavad neile vajalikke tõdesid. SL 73.2

„Tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud.” (Jh 14:26) Kuid enne peavad Kristuse õpetused olema mõistusesse talletatud, et Jumala Vaim saaks neid meile hädaohu ajal meenutada. SL 73.3

Maa suurte rahvahulkade saatus on otsustamisel. Iga Kristuse järelkäija peab tõsiselt küsima: „Issand, mida sa tahad, et ma teeksin?” (Ap 9:6, KJV) Me peame praegu taotlema sügavat ja elavat kogemust Jumalaga. Meil pole ühtki hetke kaotada. Oleme Saatana nõiutud pinnal. Ärge magage, Jumala valvurid! SL 73.4

Paljud on endaga rahul, et nad ei tee halbu tegusid. Ei piisa sellest, et nad on puud Jumala aias. Nad peavad vilja kandma. Taeva raamatutes on nad kirjas kui maa kurnajad. Kuid pikameelse armastusega süda püüab ikka veel veenda neid, kes on halvustanud Jumala halastust ja kuritarvitanud Tema armu. SL 74.1

Suvel ei ole märgatavat vahet igihaljaste ja teiste puude vahel, aga kui tulevad talvised tuuled, jäävad igihaljad puud samasuguseks, sellal kui teiste puude lehestik kaob. Las tõuseb vastupanu, las valitseb taas sallimatus, las süttib tagakiusamine ning loiud ja silmakirjalikud annavad usus järele, kuid tõelised kristlased seisavad kindlalt, nende usk on tugevam ja lootus eredam kui heaolupäevadel. SL 74.2

„Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad; ja põua-aastal ta ei muretse ega lakka vilja kandmast.” (Jr 17:8) SL 74.3