Suur Lootus (Condensed)

31/75

5. peatükk—Vale lootus

Loomupärase surematuse õpetus, mis algselt laenati paganlikust filosoofiast ja mis suure ärataganemise pimeduses kristliku usuga liideti, on välja tõrjunud tõe, et „surnud ei tea enam midagi”. (Kg 9:5) Rahvahulgad usuvad, et surnute vaimud on „teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes ükskord pärivad pääste”. (Hb 1:14) SL 47.1

Uskumus, et surnute vaimud tulevad tagasi elavaid teenima, on valmistanud tee kaasaegsele spiritismile. Kui surnutel on eesõigus omada palju suuremaid teadmisi kui varem, miks mitte naasta maa peale ja õpetada elavaid? Kui surnute vaimud hõljuvad oma maapealsete sõprade kohal, miks mitte nendega suhelda? Kuidas saavad need, kes usuvad inimese teadlikkusse surmas, hüljata „jumaliku valguse”, mida edastavad austatud vaimud? Selle pühaks peetava kanali kaudu tegutseb Saatan. Langenud inglid ilmuvad käskjalgadena vaimude maailmast. SL 47.2

Kurjuse vürstil on võim tuua inimeste ette lahkunud sõprade välist kuju. Võltsing on täiuslik, jäljendus imestusväärselt täpne. Paljusid lohutab kinnitus, et nende armsad tunnevad taevast rõõmu. Kahtlustamata mingit ohtu, pööravad nad oma kõrva „eksitajate vaimude ja kurjade vaimude õpetuste poole”. (1Tm 4:1) SL 47.3

Väidetakse, et need, kes läksid ettevalmistamatult hauda, on õnnelikud ja neil on taevas kõrge positsioon. Vaimude maailmast pärinevate külaliste teesklejad annavad vahel hoiatusi, mis osutuvad õigeks. Siis kui usaldus on võidetud, esitavad nad õpetusi, mis õõnestavad Pühakirja. Tõsiasi, et nad väljendavad mõningaid tõdesid ja ennustavad mõnikord tulevikusündmusi, annab näilise usaldusväärsuse ning nende valeõpetused võetakse vastu. Jumala seadus heidetakse kõrvale, armu Vaimu põlatakse. Vaimud eitavad Kristuse jumalikkust ja asetavad Looja endaga samale tasemele. SL 48.1

Kuigi on tõde, et pettuse tulemusi on sageli määritud kaela kui tõelisi ilminguid, on olnud ka märkimisväärset üleloomuliku jõu näitamist, kurjade inglite otsest tööd. Paljud usuvad, et spiritism on pelgalt inimlik pettus. Kui neid seada silmitsi ilmingutega, mida nad on sunnitud üleloomulikuks pidama, lasevad nad end petta ja võtavad need vastu kui Jumala suure väe. SL 48.2

Saatana abiga tegid vaarao maagid järele Jumala tööd. (Vt 2Ms 7:10-12) Paulus tunnistab, et enne Issanda tulemist tegutseb Saatan „igasuguste vägevate tegude ja tunnustähtedega ja valeimedega ja igasuguse ülekohtu pettusega neile, kes hukkuvad”. (2Ts 2:9, 10) Ja Johannes teatab: „Ja ta tegi suuri tunnustähti, nõnda et ta lasi ka tule taevast maa peale maha tulla inimeste silme ees, ning ta eksitas ilmamaa elanikke tunnustähtedega, mis talle oli antud teha.” (Ilm 13:13, 14) Siin ei ennustata üksnes pettusi. Inimesi petavad imed, mida Saatana tööriistad teevad tegelikult, mitte ei teeskle, et teevad. SL 48.3