Lunastuslugu

52/232

16. PEATÜKK — IISRAELI VABANEMINE ORJUSEST

2. Moosese 12:29-15:19

IISRAELI LAPSED olid järginud Jumala antud juhtnööre ning kui surmaingel käis egiptlaste juures majast majja, olid nad juba teekonnaks valmis ja ootasid, et mässumeelne vaarao ja tema suurmehed käsiksid neil ära minna. Ltu 101.1

““Ja see sündis keskööl, et Issand lõi maha kõik esmasündinud Egiptusemaal, aujärjel istuva vaarao esmasündinust alates kuni vangiurkas oleva vangi esmasündinuni, ja kõik kariloomade esmasündinud. Siis vaarao tõusis öösel üles, tema ja kõik ta sulased, ning kõik egiptlased, ja Egiptuses oli suur hädakisa, sest ei olnud ainsatki koda, kus ei olnud surnut. Ja ta kutsus öösel Moosese ja Aaroni ning ütles: “Võtke kätte ja minge ära mu rahva keskelt, niihästi teie kui ka Iisraeli lapsed, ja minge teenige Issandat, nagu te olete rääkinud! Võtke ka niihästi oma lambad ja kitsed kui veised, nagu te olete rääkinud, ja minge! Ja õnnistage ka mind!” Ja egiptlased käisid rahvale peale, et nad kiiresti lahkuksid maalt, sest nad ütlesid: “Me sureme kõik.” Ltu 101.2

Ja rahvas viis ära oma taigna, enne kui see oli hapnenud; neil olid nende leivakünad üleriietesse seotuina õlal. Ja Iisraeli lapsed olid teinud Moosese sõna järgi ning olid palunud egiptlastelt hõbeja kuldriistu ning riideid. Issand oli rahvale armu andnud egiptlaste silmis ja need nõustusid; nii nad riisusid egiptlasi.” Ltu 101.3

Issand ilmutas selle Aabrahamile nelisada aastat enne, kui see täide läks: “Ja Issand ütles Aabramile: “Sa pead teadma, et su järglased on võõrastena maal, mis ei ole nende oma; nad tehakse orjadeks ja neid vaevatakse nelisada aastat. Aga ka rahvast, keda nad orjavad, ma karistan, ja selle järel nad tulevad ära suure varandusega.“” (1. Moosese 15:13, 14) Ltu 101.4

“Ja ka hulk segarahvast läks koos nendega, ning lambaid, kitsi ja veiseid väga suur kari.” Iisraeli lapsed läksid Egiptusest välja koos oma omandiga, mis ei kuulunud vaaraole, sest nad polnud seda kunagi talle müünud. Jaakob ja tema pojad võtsid oma lambaja loomakarjad Egiptusesse kaasa. Iisraeli lapsed olid saanud väga arvukaks ning nende karjad olid tohutult kasvanud. Jumal oli karistanud egiptlasi, saates nende peale nuhtlusi, ning pannud nad Tema rahvast Egiptusest koos kogu oma varaga minema kihutama. Ltu 102.1

“Aga kui vaarao oli lasknud rahva minna, siis ei viinud Jumal neid mööda vilistite maa teed, kuigi see oli ligem, sest Jumal mõtles, et sõda nähes rahvas kahetseb ja pöördub tagasi Egiptusesse, vaid Jumal laskis rahva pöörduda kõrbeteed Kõrkjamere poole; ja võitlusvalmilt läksid Iisraeli lapsed Egiptusemaalt välja. Ja Mooses võttis enesega kaasa Joosepi luud, sest tema oli Iisraeli lapsi vandega kohustanud, öeldes: “Jumal hoolitseb kindlasti teie eest. Siis viige ka minu luud siit enestega kaasa!“” Ltu 102.2