Lunastuslugu

3/232

SÕDA TAEVAS

Jumala valitsusele vastuhakkamine oli ülim kuritegu. Kogu taevas näis olevat ärevuses. Inglid rivistati väeosade kaupa, iga väeosa eesotsas kõrgem juhtiv ingel. Saatan asus sõtta Jumala Seaduse vastu, sest ta püüdis ülendada ennast ega olnud valmis alistuma Jumala Poja, taeva ülemjuhi, autoriteedile. Ltu 19.1

Kõik taevased väehulgad kutsuti Isa ette, et igaühe kaasus saaks otsustatud. Saatan andis häbenematult teada oma rahulolematusest, et Kristust temale eelistatakse. Ta seisis uhkelt ja nõudis, et ta peab olema Jumalaga võrdne ning teda peab kaasatama nõupidamistele Isaga ja mõistma Tema kavatsusi. Jumal teatas Saatanale, et oma salajased kavatsused avaldab Ta ainuüksi oma Pojale, ning nõudis, et kogu taevane perekond, isegi Saatan, kuuletuks Talle endastmõistetavalt ja vastu vaidlemata, kuid tema [Saatan] oli tõestanud, et ta pole väärt kohta taevas. Siis osutas Saatan juubeldavalt oma poolehoidjatele, kes moodustasid ligi poole kõigist inglitest, ja kuulutas: “Need siin on minu poolt! Kas sa viskad ka need välja ja teed nii taeva tühjaks?” Siis teatas ta, et on valmistunud Kristuse autoriteedile vastu seisma ja kaitsma oma kohta taevas, jõud jõu vastu. Ltu 19.2

Head inglid nutsid, kui kuulsid Saatana sõnu ja tema juubeldavat hooplemist. Jumal teatas, et vastuhakkajad ei saa enam taevasse jääda. Nende üleva ja õnneliku seisundi tingimus oli olnud kuuletumine Jumala Seadusele, mis oli antud mõistusega olendite kõrge seisuse juhtimiseks. Kuid ühtki sätet ei olnud nende päästmise kohta, kes peaks söandama Tema Seadusest üle astuda. Saatan läks oma mässus jultunuks ja väljendas põlastust Looja Seaduse suhtes, ta ei suutnud seda taluda. Ta väitis, et inglitel pole vaja Seadust, vaid nad peaksid olema vabad järgima omaenda tahet, mis juhiks neid alati õigesti, ning et Seadus oli nende vabaduse piiramine ja Seaduse tühistamine oli üks tema seisukoha suuremaid eesmärke. Tema arvates vajas inglite olukord parandamist. Kuid mitte Jumala arvates, kes oli seadused teinud ja need endaga võrdseks kuulutanud. Inglite õnn seisnes nende täiuslikus kuuletumises Seadusele. Igaühel oli talle määratud eriline töö ja kuni Saatana vastuhakuni oli taevas olnud täiuslik kord ja harmooniline tegevus. Ltu 19.3

Siis toimus taevas sõda. Jumala Poeg, taeva Vürst, ja Tema ustavad inglid astusid lahingusse peamässaja ja nendega, kes olid temaga ühinenud. Jumala Poeg ning ustavad, lojaalsed inglid võitsid, Saatan ja tema poolehoidjad heideti taevast välja. Kõik taevased väed tunnustasid ja imetlesid õigluse Jumalat. Taevasse ei jäänud vastuhaku plekkigi. Taas oli kõik rahulik ja harmooniline nagu varem. Taevainglid leinasid nende saatust, kes olid olnud nende kaaslased õnnes ja õndsuses. Taevas oli nende kaotus tuntav. Ltu 20.1

Isa arutas Pojaga plaani viia kohe täide oma kavatsus luua inimene maad asustama. Inimene saaks prooviaja, et kontrollida tema ustavust, enne kui talle saab anda igavese turvalisuse. Kui inimene peab vastu proovile, millega Jumal näeb sobiva olevat teda kontrollida, saab ta lõpuks inglitega võrdseks. Ta pidi saama Jumala soosingu ning ta pidi suhtlema inglitega ja inglid temaga. Jumal ei pidanud sobivaks seada inimest väljapoole sõnakuulmatuse võimu. Ltu 20.2