Lunastuslugu

41. PEATÜKK — KAUGEMATES PIIRKONDADES

Apostlite teod 13:1-4 ja 15:1-31

APOSTLID JA JÜNGRID, kes lahkusid pärast Stefanose märtrisurma lahvatanud ägeda tagakiusamise ajal Jeruusalemmast, kuulutasid Kristusest ümberkaudsetes linnades, piirdudes oma tööga heeb-realaste ja kreeka keelt kõnelevate juutidega. “Issanda käsi oli nendega, ja suur oli nende arv, kes uskuma hakates pöördusid Issanda poole.” (Apostlite teod 11:21) Ltu 251.1

Kui Jeruusalemma usklikud kuulsid häid sõnumeid, olid nad väga rõõmsad, ning Barnabas, “hea mees, täis Püha Vaimu ja usku”, saadeti Süüria suurlinna Antiookiasse sealset kogudust abistama. Ta töötas seal väga edukalt. Kui töö laienes, palus ta abi ja sai Pauluse, ning kaks jüngrit töötasid selles linnas aasta aega koos, õpetades inimesi ja lisades Kristuse kogudusse suuri hulki. Ltu 251.2

Antiookias oli palju nii juute kui ka paganaid. See oli suurepärane koht kerge elu ja naudingute otsijaile oma hea asukoha, kauni maastiku ning sinna koondunud jõukuse, kultuuri ja peente kommete tõttu. Laiaulatuslik kaubandus muutis selle tähtsaks paigaks, kus leidus kõigist rahvustest inimesi. Seepärast oli see linn täis luksust ja pahesid. Elanike kurjuse tõttu langes sellele viimaks Jumala kättemaks. Ltu 251.3

Siin nimetati jüngreid esmakordselt kristlasteks. See nimetus anti neile sellepärast, et nende jutluste, õpetuse ja vestluste peamine teema oli Kristus. Nad jutustasid pidevalt juhtumeid Tema elust sel ajal, kui jüngrid olid õnnistatud Tema isikliku seltskonnaga. Nad rääkisid väsimatult Tema õpetustest, imetegudest haigete tervendamisel, kurjade vaimud välja ajamisel ja surnute ellu äratamisel. Värisevate huulte ja pisarais silmadega kõnelesid nad Tema piinast aias, Tema äraandmisest, kohtuprotsessist ja hukkamisest, kannatlikkusest ja alandlikkusest, millega Ta talus vaenlaste solvanguid ja piinamist, ning jumalikku kaastunnet, millega Ta palus oma tagakiusajate eest. Nende rõõmsamad teemad olid Tema ülestõusmine ja taevaminek ning Tema töö taevas langenud inimese Eestkostjana. Paganad võisid neid vabalt krist-lasteks nimetada, sest nad kuulutasid Kristusest ja esitasid oma palved Jumalale Tema kaudu. Ltu 251.4

Paulus leidis rahvarohkes Antiookia linnas suurepärase tööpõllu, kus tema haridus, tarkus ja innukus avaldasid selle kultuurilinna elanikele ja sagedastele külastajatele võimsat muljet. Ltu 252.1

Samal ajal koondus apostlite töö Jeruusalemma, kuhu tulid määratud pühade ajal templisse Jumalat kummardama juudid kõigist riikidest ja keeltest. Niisugustel aegadel kuulutasid apostlid Kristusest kohkumatu julgusega, kuigi nad teadsid, et seavad nii oma elu pidevasse ohtu. Paljud pöördusid usku ning riigi erinevatesse osadesse koju minnes levitasid tõe seemneid kõigi rahvaste ja ühiskonnaklasside hulgas. Ltu 252.2

Peetrus, Jaakobus ja Johannes tundsid kindlalt, et Jumal on määranud neid kuulutama Kristusest oma kodumaal rahvuskaaslaste seas. Kuid Paulus sai oma ülesande Jumalalt templis palvetades ning talle esitati tähelepanuväärse selgusega tema lai misjonipõld. Ulatuslikuks ja oluliseks tööks ettevalmistamiseks tõi Jumal ta lähedasse ühendusse endaga ning avas tema ees vaimustavas nägemuses põgusa vaate taeva ilule ja aule. Ltu 252.3