Lunastuslugu

143/232

35. PEATÜKK — EVANGEELIUMITÖÖ KORRALDUS

Apostlite tegude 6:1-7

“AGA NEIL päevil, kui jüngrite arv kasvas, hakkasid kreekakeelsed juudid nurisema heebrea keelt kõnelevate vastu, et igapäevases abiandmises jäetakse nende lesed kahe silma vahele.” Need kreekakeelsed juudid olid nende riikide elanikud, kus kõneldi kreeka keelt. Heebrea keelt kõnelevaid juute oli pöördunute hulgas palju rohkem, aga need, kes olid elanud Rooma impeeriumis, rääkisid ainult kreeka keelt. Nende hulgas hakkas tekkima rahulolematus, et kreeka keelt kõnelevaid leski ei abistatud nii heldekäeliselt kui heebreakeelsete hulgas olevaid abivajajaid. Jumal ei oleks talunud mingit niisugust erapoolikust ning usklike rahu ja kooskõla taastamiseks võeti tarvitusele kiired abinõud. Püha Vaim sisendas tegevuskava, mille puhul võiksid apostlid olla vabastatud vaestega tegelemisest ja muudest sarnastest koormatest, et nad saaksid vabalt Kristusest kuulutada. “Siis kutsusid need kaksteist kokku jüngrite kogu ning ütlesid: “See ei sobi, et me Jumala sõna kõrvale jättes hoolitseme toidulaudade eest. Vennad, vaadake endi seast seitse meest, kellel on hea maine ja kes on täis Vaimu ja tarkust, et me võiksime nemad seada sellesse ametisse. Meie ise aga tahame pühenduda palvetamisele ja sõna teenimisele.“” Ltu 217.1

Kogudus valis selle tööga tegelema seitse meest, kes olid täis usku ja Jumala Vaimu tarkust. Esimesena valiti Stefanos. Ta oli sünni ja religiooni poolest juut, kuid kõneles kreeka keelt ning oli hästi tuttav kreeklaste tavade ja kommetega. Seetõttu peeti teda kõige sobivamaks juhiks ning leskedele, orbudele ja auväärsetele vaestele vahendite jaotamise ülevaatajaks. See valik sobis kõigile ning rahulolematus ja nurisemine vaibus. Ltu 217.2

Seitse valitud meest pühitseti pühalikult ametisse palve ja käte pealepanemisega. Need, keda niiviisi ametisse määrati, ei olnud sellega usu õpetamisest välja arvatud. Vastupidi, on kirjutatud, et “Stefanos, täis armu ja väge, tegi imetegusid ja suuri tunnustähti rahva seas”. Nad olid täielikult võimelised tõde õpetama. Samuti oli neil rahulik otsustusvõime ja peenetundelisus, nad olid hästi ettevalmistatud tegelema raskete katsumuste, nurisemise ja kadedusega. Ltu 218.1

Jumal õnnistas väga seda meeste valimist koguduse asjade aja-miseks, nii et apostlid said olla vabad oma erilise tõe õpetamise töö jaoks. Kogudus edenes nii arvuliselt kui ka tugevuselt. “Ja Jumala sõna levis ning jüngrite arv Jeruusalemmas kasvas väga suureks; ka suur hulk preestreid võttis usu omaks.” Ltu 218.2

Tänapäeval on vaja koguduses säilitada samasugune kord ja süsteem nagu apostlite ajal. Töö edu sõltub väga suurel määral sellest, et erinevaid alasid juhivad võimekad inimesed, kel on oma ameti jaoks vastav ettevalmistus. Need, kelle on Jumal valinud oma töö juhtideks, kelle ülesandeks on koguduse vaimulik elu, tuleks nii palju kui võimalik vabastada ajalikku laadi muredest ja probleemidest. Neil, keda Jumal on kutsunud teenima sõnas ja õpetuses, peaks olema aega mõtisklemiseks, palvetamiseks ja Pühakirja uurimiseks. Vähemtähtsate üksikasjade ja kogudust moodustavate erineva loomuga inimestega tegelemine tuhmistab nende selget vaimulikku taiplikkust. Õige on see, kui kõik ajaliku olemusega asjad antakse vastavate ametnike kätte ja need korraldavad neid. Aga kui probleemid on nii keerulised, et nad ei saa oma tarkusega hakkama, tuleb need asjad viia nõukogu ette, mis koosneb inimestest, kelle järelevalve all on kogu kogudus. Ltu 218.3