Lunastuslugu

31. PEATÜKK — KRISTUSE TAEVAMINEK

Kogu taevas ootas võidurõõmsat hetke, mil Jeesus pidi oma Isa juurde üles minema. Inglid tulid Aukuningat vastu võtma ja võidukalt taevasse eskortima. Pärast seda, kui Jeesus oli oma jüngreid õnnistanud, eraldus Ta neist ja võeti üles. Kui Ta ülespoole suundus, järgnes talle suur hulk Tema ülestõusmisel üles äratatuid. Palju taevaingleid oli saatjaskonnas, samal ajal ootas arvutu hulk ingleid taevas Tema saabumist. Ltu 200.1

Kui nad tõusid püha linna poole, hüüdsid Jeesust saatvad inglid: “Teie, väravad, tõstke oma pead, ja teie, igavesed uksed, saage kõrgeks, et aukuningas saaks sisse tulla!” Linnas viibivad inglid hüüdsid vaimustusega: “Kes on see aukuningas?” Saatvad inglid vastasid võidukalt: “See on Issand, tugev ja vägev Issand, vägev sõjas. Teie, väravad, tõstke oma pead, ja teie, igavesed uksed, saage kõrgeks, et aukuningas saaks sisse tulla!” Taas küsisid ootavad inglid: “Kes on see aukuningas?” ja saatvad inglid vastasid kaunil viisil: “Issand Sebaot, see on aukuningas!” (Psalmid 24:7-10) Ja taevane rongkäik sisenes Jumala linna. Ltu 200.2

Kogu taevane hulk ümbritses oma majesteetlikku Käskijat, kummardas sügavaimas austuses Tema ees ja heitis oma sädelevad kroonid Tema jalge ette. Seejärel võtsid nad kuldsed kandled ning kaunid, meeldivad viisid täitsid kogu taeva suursuguse muusika ja lauludega Tallele, kes oli tapetud, kuid kes elab jälle majesteetlikkuses ja aus. Ltu 200.3