Kristuse tähendamissõnad

307 Ilma pulmarõivata

Matteuse 22:1-14

Tähendamissõna pulmarõivastest avab meie ees kõige olulisema õppetunni. Abielu kujutab inimlikkuse ja jumalikkuse liitu, pulmarüü aga iseloomu, mis peab olema kõigil, keda pulmakülaliseks sobilikuks peetakse. Kt 69.1

Selles tähendamissõnas, nagu ka tähendamissõnas suurest pidusöögist, selgitatakse evangeeliumi kutset, selle tagasilükkamist juuda rahva poolt ja armukutset paganatele. Kuid kutse hüljanute osas toob tähendamissõna esile tõsisema auhaavamise ja kohutavama karistuse. Kutse pidusöögile on kuninga kutse. See tuleb isikult, kel on võim käske jagada. Kutse esitamisega osutatakse suurt au. Kuid seda au ei hinnata. Kuninga autoriteeti põlatakse. Kui majaperemehe kutset koheldi ükskõikselt, siis kuninga omale vastatakse solvangute ja mõrvaga. Nad kohtlesid sulaseid halvakspanuga, käitusid nendega õelalt ja tapsid nad. Kt 69.2

Majaperemees, kes nägi, et tema kutset põlati, teatas, et ükski kutsututest ei saa tema pidusööki maitsta. Kuid neile, kes olid halvaks pannud 308 kuningat, oli määratud rohkem kui eemalolek tema ligiolekust ja tema lauast. “Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna.” Kt 69.3

Mõlemas tähendamissõnas on külaliste jaoks valmistatud pidusöök, kuid teises näidatakse, et iga peokülaline peab tegema ettevalmistusi. Need, kes jätavad ettevalmistused hooletusse, visatakse välja. “Kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas. Ja ta ütles talle: “Sõber, kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmarõivata?” Aga see ei saanud sõnagi suust. Siis kuningas ütles teenijatele: “Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!” Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.” Kt 69.4

Kutse pidusöögile andsid edasi Kristuse jüngrid. Meie Issand saatis välja kaksteist ja hiljem seitsekümmend, kes pidid kuulutama, et Jumala riik on ligidal, ja kutsuma inimesi üles meeleparandusele ja evangeeliumit uskuma. Kuid kutset ei pandud tähele. Need, kes olid pidusöögile kutsutud, ei tulnud. Sulased saadeti hiljem välja ütlema: “Vaata, mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!” Selline sõnum anti juuda rahvale pärast Kristuse ristilöömist, kuid rahvas, kes pidi olema eriline, hülgas evangeeliumi, mis oli neile toodud Püha Vaimu väes. Paljud tegid seda kõige põlglikumal moel. Teisi ärritas pääste ja andestuse pakkumine niivõrd, et nad ründasid sõnumitoojaid. Oli “suur tagakiusamine”. (Ap 8:1) Paljud mehed ja naised pandi vangi ning mõned Issanda saadikutest, nagu Stefanos ja Jaakobus, saadeti surma. Kt 69.5

Niiviisi pitseerisid juudid Jumala armu 309 hülgamise. Selle tagajärge oli Kristus tähendamissõnas ette kuulutanud. Kuningas “saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna”. Välja kuulutatud kohtuotsus langes juutidele Jeruusalemma hävitamises ja rahva laialipillutamises. Kt 69.6

Kolmas kutse pidusöögile kujutab evangeeliumi viimist paganatele. Kuningas ütles: “Pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt. Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!” Kt 69.7

Kuninga “sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda leidsid, nii halbu kui häid”. See oli kirju seltskond. Mõnel neist ei olnud peoperemehega rohkem seost, kui oli olnud neil, kes kutse tagasi lükkasid. Esimene kutsutute rühm arvas, et ei saa ohverdada ühtki ilmalikku eelist, et minna kuninga pidusöögile. Ka kutse vastuvõtnute hulgas oli neid, kes mõtlesid ainult omakasule. Nad tulid pidusöögi varudest osa saama, kuid neil polnud soovi kuningat austada. Kt 69.8

Kui kuningas tuli külalisi vaatama, ilmnes kõigi tegelik iseloom. Iga peokülalise jaoks oli antud pulmarüü. See rüü oli kuninga kingitus. Seda kandes näitasid külalised üles lugupidamist pidusöögi korraldaja suhtes. Kuid üks mees oli riietatud oma tavalistesse rõivastesse. Ta oli keeldunud tegemast kuninga nõutud ettevalmistusi. Ta põlgas kalli hinna eest muretsetud rõivast. Nii solvas ta oma isandat. Kuninga küsimusele: “Kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmarõivata?” ei osanud ta midagi vastata. Ta mõistis end ise hukka. Siis ütles kuningas: “Siduge tema jalad ja käed ning visake välja pimedusse!” Kt 69.9

310 Peokülaliste ülevaatamine kuninga poolt kujutab kohtu tööd. Evangeeliumi pidusöögi külalised on need, kes ütlevad, et teenivad Jumalat, need, kelle nimed on eluraamatusse kirjutatud. Kuid mitte kõik, kes väidavad end olevat kristlased, ei ole Tema tõelised järelkäijad. Enne lõpliku tasu andmist tuleb otsustada, kes sobib õigete pärisosast osa saama. See otsus peab olema tehtud enne Kristuse teist tulekut taeva pilvedel, sest kui Ta tuleb, on Tal kaasas tasu “igaühele tema tegude järgi”. (Ilm 22:12) Niisiis on enne Tema teist tulekut kindlaks tehtud iga inimese töö iseloom ja kõigile Kristuse järelkäijatele on pandud valmis osa tasust vastavalt tema tegudele. Kt 69.10

Uurimiskohus toimub taevastes õuedes sel ajal, kui inimesed veel maa peal elavad. Jumala ees vaadatakse üle kõigi elu, kes tunnistavad end Tema järelkäijaks. Kõiki uuritakse vastavalt taevaraamatute sissekandele ja igaühe teod määravad igaveseks tema saatuse. Kt 69.11

Tähendamissõna pulmarõivad kujutavad puhast, laitmatut iseloomu, mis on Kristuse tõelistel järgijatel. Kogudusele on antud rõivas, “et ta riietuks säravasse puhtasse peenlinasesse”, “nii et tal ei oleks plekki ega kortsu ega muud sellesarnast”. (Ef 5:27) “See peenlinane,” ütleb Pühakiri, “on pühade õigus.” (Ilm 19:8, KJV) See on Kristuse õigus, Tema laitmatu iseloom, mis on usu kaudu antud kõigile, kes võtavad Tema oma isiklikuks Päästjaks. Kt 70.1

Meie esivanemad kandsid laitmatuse valget rüüd, kui Jumal pani nad pühasse Eedeni aeda. Nad elasid Jumala tahtega täielikus kooskõlas. Kogu nende armastus kuulus nende taevasele Isale. Püha paari ümbritses kaunis mahe valgus, Jumala valgus. 311 See valguserüü sümboliseeris nende taevast süütust. Kui nad oleksid Jumalale ustavaks jäänud, oleks see katnud neid igavesti. Aga kui tuli patt, katkestasid nad ühenduse Jumalaga ja neid ümbritsenud valgus hajus. Alasti ja häbenedes püüdsid nad asendada taevaseid rõivaid, õmmeldes kokku viigipuu lehti. Kt 70.2

Seda on Jumala Seadusest üleastujad teinud Aadama ja Eeva sõnakuulmatuse päevast alates. Nad on õmmelnud kokku viigilehti, et katta üleastumise tekitatud alastust. Nad on kandnud enda tehtud rõivaid, nad on püüdnud oma tegudega katta oma patte ja teha end Jumalale vastuvõetavaks. Kt 70.3

Kuid nad ei suuda seda iial. Inimene ei suuda välja mõelda midagi, mis asendaks kaotatud süütuse rüüd. Need, kes istuvad Kristuse ja inglitega Talle pulmasöömaajal, ei saa kanda mingit viigilehtedest riietuseset ega maist rõivastust. Kt 70.4

Jumala ligiolekus võime olla ainult kattega, mille Kristus ise annab. Kristus annab selle katte, oma õiguse rüü igale kahetsevale ja uskuvale hingele. “Ma anna sulle nõu,” ütleb Ta, “osa minu käest [...] valgeid rõivaid, et end nendega riietada ja et ei saaks avalikuks sinu alastioleku häbi.” (Ilm 3:18) Kt 70.5

Selles taevastel kangastelgedel kootud rüüs ei ole ühtki inimliku mõtte lõnga. Kristusel oli inimesena täiuslik iseloom ja seda iseloomu pakub Ta nüüd meile. “Kõik meie õigused on määrdunud riide sarnased.” (Js 64:5) Kõik, mida me ise teha saame, on patust rikutud. Kuid Jumala Poeg “on ilmunud patte ära kandma ning temas endas ei ole pattu”. (1Jh 3:5) “Patt on seaduserikkumine.” (1Jh 3:4) Ent 312 Kristus oli sõnakuulelik kõigile Seaduse nõuetele. Ta ütles enda kohta: “Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega.” (Ps 40:9) Maa peal olles ütles Ta oma jüngritele: “Mina olen pidanud oma Isa käske.” (Jh 15:10) Oma täiusliku sõnakuulelikkusega muutis Ta võimalikuks iga inimolevuse kuuletumise Jumala käskudele. Kui me anname end Kristusele, ühineb süda Tema südamega, tahe sulandub Tema tahtesse, mõistus saab üheks Tema mõistusega ja mõtted on Tema kontrolli all — me elame Tema elu. Seda tähendabki Tema õiguse rüü kate. Kui siis Issand vaatab meie peale, ei näe Ta viigilehtedest riiet ega patu alastust ja moonutust, vaid oma õiguse rüüd, milleks on täiuslik sõnakuulelikkus Jumala Seadusele. Kt 70.6

Kuningas vaatas pulmapeo külalised üle. Vastu võeti ainult need, kes olid tema korraldusele kuuletunud ja pulmarõivad selga pannud. Samamoodi on evangeeliumi pidusöögi külalistega. Kõik peavad läbi käima suure Kuninga uurimise alt ning vastu võetakse ainult need, kes on selga pannud Kristuse õiguse rüü. Kt 70.7

Õigus on õigesti toimimine ja kohut mõistetakse tegude järgi. Meie iseloom ilmneb selles, mida me teeme. Teod näitavad, kas meie usk on tõeline. Kt 70.8

Ei piisa sellest, kui usume, et Jeesus ei olnud petis ja et Piibli religioon ei ole osavalt sepitsetud väljamõeldis. Me võime uskuda, et Jeesuse nimi on ainus nimi taeva all, mille kaudu võib inimene pääseda, kuid ometi ei ole me usu kaudu Teda oma isiklikuks Päästjaks vastu võtnud. Ei piisa tõe teoreetilisest uskumisest. Ei piisa sellest, et tunnistame usku Kristusesse ja meie nimed on kirikuraamatus kirjas. “Kes peab tema käske, püsib Jumalas ja Jumal temas. Ja sellest me tunneme ära, et tema püsib meis — 313 Vaimust, kelle ta meile on andnud.” (1Jh 3:24) “Sellest me tunneme ära, et oleme teda mõistnud, kui me peame tema käske.” (1Jh 2:3) See on pöördumise tõeline tõend. Ükskõik mida me räägime, see ei tähenda midagi, kui Kristus ei avaldu õiguse tegudes. Kt 70.9

314 Tõde peab olema südamesse külvatud. See peab kontrollima mõistust ja valitsema kiindumusi. Kogu iseloomul peab olema jumalikkuse avalduse tempel. Iga Jumala Sõna täpp ja kriips peab olema igapäevaellu rakendatud. Kt 70.10

See, kes saab osa jumalikust loomusest, on kooskõlas Jumala õiguse kõrge standardiga, Tema püha Seadusega. See on reegel, mille järgi hindab Jumal inimeste tegusid. See on iseloomu proovikivi kohtus. Kt 70.11

Palju on neid, kes väidavad, et Kristuse surmaga tühistati Seadus, kuid sellega räägivad nad vastu Kristuse enda sõnadele: “Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. [...] Ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad.” (Mt 5:17, 18) Kristus andis oma elu selleks, et lunastada inimese üleastumine Seadusest. Kui Seadust oleks saanud muuta või tühistada, siis ei oleks Kristus pidanud surema. Ta austas Jumala Seadust oma maapealse eluga. Oma surmaga pani Ta selle maksma. Ta andis oma elu ohvriks, mitte Jumala Seaduse hävitamiseks, mitte madalamate standardite loomiseks, vaid selleks, et säiliks õiglus, et Seadus oleks ilmutatud muutumatuna ja et see võiks püsida igavesti. Kt 70.12

Saatan oli väitnud, et inimesel on võimatu Jumala käskudele kuuletuda ning tõepoolest, oma jõuga ei suuda me neile kuuletuda. Kuid Kristus tuli inimese kujul ja Tema täiuslik sõnakuulelikkus tõestas, et inimlikkust ja jumalikkust kombineerides saab järgida kõiki Jumala juhtnööre. Kt 70.13

“Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse.” (Jh 1:12) Inimese jõus ei ole sellist väge. See on Jumala vägi. Kui hing võtab Kristuse vastu, võtab ta vastu väe elada Kristuse elu. Kt 70.14

315 Jumal nõuab oma lastelt täiuslikkust. Tema Seadus on Tema iseloomu koopia ja see on igasuguse iseloomu mõõdupuu. Niisugune kõrge mõõdupuu on esitatud kõigile, et ei oleks mingit eksitust selles suhtes, missugustest inimestest tahab Jumal oma kuningriigi luua. Kristuse elu maa peal oli Jumala Seaduse täiuslik väljendus ja kui need, kes nimetavad end Jumala lasteks, saavad Kristuse-sarnase iseloomu, siis kuuletuvad nad Jumala käskudele. Siis saab Issand usaldada neid taevase perekonna hulka. Riietatud Kristuse õiguse aulistesse rõivastesse, on neil koht Kuninga pidusöögil. Neil on õigus ühineda veres puhtaks pestud rahvahulgaga. Kt 70.15

Inimene, kes oli tulnud peole ilma pulmarõivasteta, esitab paljude inimeste olukorda meie tänapäeva maailmas. Nad nimetavad end kristlaseks ja nõuavad evangeeliumi õnnistusi ja eesõigusi, kuid siiski ei tunne nad vajadust iseloomu muutuse järele. Nad ei ole iial tundnud tõelist patukahetsust. Nad ei taju oma vajadust Kristuse järele ega ela usus Temasse. Nad ei ole võitnud oma sünnipäraseid ega omandatud kalduvusi patustada. Ometi arvavad nad, et on piisavalt head, ning loodavad pigem oma teenetele kui usaldavad Kristust. Sõna kuuljad tulevad peole, kuid nad ei ole selga pannud Kristuse õiguse rüüd. Kt 71.1

Paljud, kes nimetavad end kristlaseks, on pelgalt inimliku moraali jutlustajad. Nad on keeldunud annist, mis üksi võimaldab neil austada Kristust, esitades Teda maailmale. Nende jaoks on Püha Vaimu töö võõras töö. Nad ei ole Sõna tegijad. Taevased põhimõtted, mis eristavad neid, kes on üks Kristusega, neist, kes on üks maailmaga, on muutunud peaaegu eristamatuks. End Kristuse järgijaks nimetavad inimesed ei 316 ole enam eraldatud ega eriline rahvas. Eraldusjoon on ähmane. Inimesed alistuvad maailmale, selle teguviisidele, selle kommetele, selle isekusele. Kogudus on Seadusest üleastumisega läinud maailma, kuigi maailm peaks tulema Seadusele kuuletumises üle kogudusse. Kogudus pöördub iga päev maailma. Kt 71.2

Kõik nad loodavad saada Kristuse surma kaudu päästetud, kuigi nad keelduvad elamast Tema ennastohverdavat elu. Nad ülistavad tasuta armu rikkusi ja püüavad end katta õiguse välise kujuga, lootes varjata oma iseloomu puudusi, kuid nende pingutused osutuvad Jumala päeval asjatuks. Kt 71.3

Kristuse õigus ei kata hellitatud pattu. Inimene võib olla südames seaduserikkuja, aga kui ta välispidiselt pattu ei tee, siis võib maailm pidada teda laitmatuks. Kuid Jumala Seadus vaatab südame saladusi. Iga teo üle mõistetakse kohut seda ajendanud motiivide põhjal. Kohtu ees jääb seisma ainult see, mis on kooskõlas Jumala Seaduse põhimõtetega. Kt 71.4

Jumal on armastus. Ta näitas seda armastust Kristuse andmisega. Kui Ta andis oma ainusündinud Poja, “et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu”, (Jh 3:16) ei keelanud Ta oma ostetud omandile midagi. Ta andis kogu taeva, kust me võime saada jõudu ja võimekust, et meie suur vastane ei saaks meid tagasi tõrjuda ega võita. Kuid Jumala armastus ei pane Teda pattu vabandama. Ta ei vabandanud seda Saatanas, Ta ei vabandanud seda Aadamas ega Kainis ning Ta ei vabanda seda mitte üheski teises inimlapses. Ta ei vaata läbi sõrmede meie pattudele ega jäta meie iseloomu puudusi kahe silma vahele. Ta ootab, et võidaksime need Tema nimes. Kt 71.5

Need, kes lükkavad tagasi Kristuse õiguse anni, 317 põlgavad ära iseloomuomadused, mis teeksid neist Jumala pojad ja tütred. Nad hülgavad selle, mis üksi muudaks nad pulmapeo jaoks sobivaks. Kt 71.6

Kui kuningas küsis tähendamissõnas: “Kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmarõivata?”, siis oli mees sõnatu. Nii on ka suurel kohtupäeval. Inimesed võivad praegu vabandada oma iseloomuvigu, kuid sel päeval ei ole neil ühtki vabandust. Kt 71.7

Kristuse praegusele kogudusele on antud suurimad eesõigused. Issand on ilmunud meile aina kasvavas valguses. Meie eesõigused on kaugelt suuremad kui Jumala vanaaegsel rahval. Meil pole üksnes Iisraelile antud suur valgus, vaid ka suuremad tõendid võrratust päästest, mis tuleb Kristuse kaudu. See, mis oli juutide jaoks eeskuju ja sümbol, on meie jaoks reaalsus. Neil olid Vana Testamendi lood, meil on nii Vana kui ka Uus Testament. Meil on kindel tõend Päästjast, kes on tulnud, risti löödud, üles tõusnud ja Joosepilt laenatud hauakambri lävel kuulutanud: “Mina olen ülestõusmine ja elu.” Jumala riik on tulnud meie keskele Kristuse ja Tema armastuse tundmisega. Kristus on meile ilmunud jutlustes ja Temast on lauldud laule. Vaimulik pidusöök on seatud meie ette rikkalikus külluses. Määratu hinnaga hangitud pulmarõivaid pakutakse igale hingele tasuta. Jumala saadikud on esitanud meile Kristuse õigust, õigeksmõistmist usu kaudu, Jumala Sõna üliväga suuri ja kalleid tõotusi, vaba pääsu Isa juurde Kristuse kaudu, Vaimu lohutust ning igavese elu garantiid Jumala riigis. Mida saaks Jumal veel meie heaks teha, mida Ta pole suurt söömaaega, taevast pidusööki valmistades teinud? Kt 71.8

318 Teenivad inglid on taevas ütelnud: “Me oleme meile antud ülesande täitnud. Oleme tagasi löönud kurjade inglite armee. Oleme saatnud inimhingedele tarkust ja valgust, elavdanud nende mälus Jeesuse kaudu väljendunud Jumala armastust. Me suunasime nende pilgud Kristuse ristile. Nende süda said tõsiselt liigutatud, kui nad mõistsid pattu, mis Jumala Poja risti lõi. Nad olid veendunud. Nad nägid, mida on vaja meeleparanduseks teha, nad tundsid evangeeliumi väge, nende süda läks pehmeks, kui nad nägid Jumala armastuse meeldivust. Nad vaatasid Kristuse iseloomu ilu. Kuid paljude puhul oli see asjatu. Nad ei loobunud oma harjumustest ega iseloomust. Nad ei võtnud seljast maiseid rõivaid, et riietuda taevasesse rüüsse. Nende südamed alistusid ahnusele. Nad armastasid maailma seltskonda rohkem kui Jumalat.” Kt 71.9

Lõpliku otsuse päev saab olema pühalik. Apostel Johannes kirjeldab seda prohvetlikus nägemuses nii: “Ma nägin suurt valget trooni ning seda, kes sellel istub, kelle palge eest põgenesid maa ja taevas, ning neile ei leidunud aset. Ja ma nägin surnuid, suuri ja pisikesi, seisvat trooni ees, ning raamatud avati. Teine raamat avati, see on eluraamat. Ja surnute üle mõisteti kohut sedamööda, kuidas raamatuisse oli kirjutatud, nende tegude järgi.” (Ilm 20:11, 12) Kt 71.10

Sel päeval, kui inimesed seisavad silmitsi igavikuga, on vaade minevikku kurb. Kogu elu rullub lahti sellisena, nagu see on olnud. Siis ei tundu maailma naudingud, rikkused ega au enam nii olulisena. Siis mõistavad inimesed, et õigus, mida nad põlgasid, on ainus asi, millel on väärtus. Nad saavad aru, et on kujundanud oma iseloomu Saatana petlike ahvatluste järgi. Rõivastel, mille nad on valinud, on märk truudusest esimesele suurele 319 ärataganejale. Siis mõistavad nad oma valiku tagajärgi. Nad tunnevad, mida tähendab Jumala käskudest üleastumine. Kt 71.11

Pole enam prooviaega, mille jooksul igavikuks valmistuda. Me peame Kristuse õiguse rüü selga panema selles elus. See on meie ainus võimalus kujundada iseloomu kodu jaoks, mille Kristus on valmistanud neile, kes kuuletuvad Tema käskudele. Kt 72.1

Meie prooviaeg läheneb kiiresti lõpule. Lõpp on lähedal. Meile on antud hoiatus: “Hoidke end, et teie süda ei oleks koormatud liigsöömise ega purjutamise ega argielu muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt.” Ole valvel, muidu ei ole sa valmis. Ole tähelepanelik, muidu leitakse sind Kuninga pidusöögil olevat ilma pulmarüüta. Kt 72.2

“Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!” (Mt 24:44) “Õnnis on see, kes valvab ning hoiab oma rõivaid, et ta ei käiks alasti ja et ei nähtaks tema häbi!” (Ilm 16:15) Kt 72.3