Kristuse tähendamissõnad

252 Võit, mis on kaotus

Luuka 12:13-21

Kristus õpetas ja nagu tavaliselt, olid Tema ümber kogunenud lisaks Tema jüngritele ka teised. Ta oli rääkinud jüngritele stseenidest, milles nad peagi pidid osalema. Nad pidid avalikult kuulutama tõdedest, mille Tema neile oli usaldanud, ning siis pidid nad sattuma vastuollu selle maailma valitsejatega. Tema pärast pidi neid üle kuulatama kohtutes ning võimukandjate ja kuningate ees. Ta kindlustas neid tarkusega, millele keegi ei saa vastu vaielda. Tema enda sõnad, mis puudutasid rahvahulkade südant ja ajasid segadusse Tema riukalikke vastaseid, tunnistasid Tema sees elava Vaimu väest, kelle Ta oli oma järgijatele tõotanud anda. Kt 54.5

Kuid seal oli palju neid, kes soovisid taeva armu ainult selleks, et teenida oma isekaid eesmärke. Nad tundsid Kristuse imepärase väe ära selles, kuidas Ta esitas tõde selges valguses. Nad kuulsid Tema järgijatele antud tõotust, et nad saavad tarkuse valitsejate ja võimukandjate ees rääkimiseks. Kas Ta ei annaks neile oma väge nende ilmaliku kasu tarvis? Kt 54.6

253 “Aga keegi rahva seast ütles Jeesusele: “Õpetaja, ütle mu vennale, et ta jagaks päranduse minuga!”” Jumal oli andnud Moosese kaudu juhtnöörid omandi edasiandmise kohta. Vanim poeg sai isa varast kaks osa (5Ms 21:17) ning nooremad vennad said võrdsed osad. See mees arvas, et vend oli ta pettuse teel pärandist ilma jätnud. Ta enda jõupingutused tagada endale see, mida ta enda omaks pidas, olid ebaõnnestunud, aga ta uskus, et kui Kristus sekkuks, saavutaks ta kindlasti eesmärgi. Ta oli kuulnud Kristuse liigutavaid üleskutseid ning seda, kuidas Ta oli avalikult kirjatundjaid ja varisere hukka mõistnud. Kui tema vennale öeldakse sellise autoriteediga sõnad, siis ei julgeks too keelduda rõhutud mehele tema osa andmast. Kt 54.7

Vastuseks Kristuse pühalikele juhtnööridele ilmutas see mees oma isekat meelelaadi. Ta suutis hinnata Issanda võimeid, mis oleks võinud edendada tema ajalikke asju, kuid vaimulikud tõed ei olnud tema mõistusesse ja südamesse jõudnud. Teda köitis üksnes pärandi saamine. Jeesus, au Kuningas, kes oli rikas, kuid sai meie pärast vaeseks, avas talle jumaliku armastuse aardeid. Püha Vaim anus teda vastu võtma pärandit, mis on “kadumatu ja rüvetamatu ja närtsimatu”. (1Pt 1:4) Ta oli saanud tõendi Kristuse väest. Nüüd oli tal võimalus kõneleda suure Õpetajaga ja väljendada oma südame tähtsaimat soovi. Kuid nagu sõnnikuhargiga mehel Bunyani mõistujutus*, olid tema silmad suunatud maha. Ta ei näinud oma pea kohal krooni. Sarnaselt nõid Siimonaga väärtustas ta Jumala andi ilmaliku kasu saamise vahendina. Kt 54.8

Päästja missioon maa peal oli kiiresti lõpule lähenemas. Tal olid jäänud vaid mõned kuud, et lõpetada see, mida Ta oli tulnud tegema — rajada oma 254 armuriik. Ometi segas inimlik saamahimu ja vaidlus maatüki pärast Tema tööd. Kuid Ta ei lasknud end oma ülesandest kõrvale juhtida. Tema vastus oli: “Inimene, kes mind on seadnud teie üle kohtumõistjaks või jagajaks?” Kt 54.9

Jeesus oleks võinud lihtsalt öelda sellele mehele, mis on õige. Ta teadis seda olukorda, kuid vennad olid tülis sellepärast, et mõlemad olid saamahimulised. Kristus ütles põhimõtteliselt, et Tema töö ei ole selliste vaidluste lahendamine. Ta tuli teisel eesmärgil — kuulutama evangeeliumit ja äratama inimesi igavesi asju mõistma. Kt 55.1

Selles, kuidas Kristus seda juhtumit käsitles, on õppetund kõigile, kes Tema nimel töötavad. Kui Ta saatis need kaksteist välja, ütles Ta: “Ja minnes kuulutage: Taevariik on lähedal! Tehke terveks haigeid, äratage üles surnuid, tehke puhtaks pidalitõbiseid, ajage välja kurje vaime! Muidu olete saanud, muidu andke!” (Mt 10:7, 8) Nad ei pidanud lahendama inimeste ajalikke konflikte. Nende töö oli veenda inimesi Jumalaga lepitust otsima. Selles töös oli vägi olla inimkonnale õnnistuseks. Ainus vahend inimeste pattude ja probleemide vastu on Kristus. Üksnes Tema armu evangeelium võib ravida kurjust, mis on pannud ühiskonna needuse alla. Rikaste ülekohus vaeste suhtes, vaeste viha rikaste vastu — mõlema algus on isekuses, mille saab välja juurida ainult Kristusele alistudes. Üksnes Tema annab patuse ja omakasupüüdliku südame asemel uue, armastusega täidetud südame. Kristuse teenijad peavad kuulutama evangeeliumi taevast saadetud Vaimuga ja töötama, nii nagu Temagi, inimeste hüvanguks. Siis ilmnevad inimkonna õnnistustes ja õilistumises sellised tulemused, mida oleks inimliku jõu abil täiesti võimatu saavutada. Kt 55.2

Meie Issand andis hävitava hoobi selle küsija probleemile ja kõigile samasugustele vaidlustele, öeldes: “Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest 255 külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” Kt 55.3

“Ja Jeesus rääkis neile ka tähendamissõna: “Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud. Ja ta arutas endamisi: “Mis ma pean tegema? Mul ei ole kohta, kuhu oma vilja koguda.” Ja ta ütles: “Seda ma teen: ma lõhun maha oma aidad ja ehitan suuremad ning kogun sinna kõik oma vilja ja muu vara ning ütlen oma hingele: Hing, sul on tagavaraks 256 palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!” Aga Jumal ütles talle: “Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing! Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud?” Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas.” Kt 55.4

Tähendamissõnas mõtlematust rikkast mehest näitas Kristus nende rumalust, kelle jaoks tähendab maailm kõike. See mees sai kõik Jumalalt. Jumal oli lubanud paista päikesel tema maale, sest selle kiired langevad nii õigete kui ka ülekohtuste peale. Taevased vihmad sajavad kurjade ja heade peale. Issand oli lasknud taimedel kasvada ja anda põldudel rohket saaki. Rikas mees oli kimbatuses, mida kogu oma saagiga peale hakata. Tema aidad olid pilgeni täis ja tal polnud kohta, kuhu selle saagi ülejääk panna. Ta ei mõelnud Jumalale, kellelt kõik need õnnistused olid tulnud. Ta ei mõistnud, et Jumal oli teinud ta oma varanduse majapidajaks, et ta võiks aidata abivajajaid. Tal oli õnnistatud võimalus jagada Jumala armuande, kuid ta mõtles ainult enda mugavuse teenimisele. Kt 55.5

Selle mehe tähelepanu suunati vaeste, orbude, leskede, kannatavate ja vaevatute olukorrale; oli nii palju kohti, kuhu oma varandust annetada. Ta oleks võinud hõlpsalt end osast oma küllusest vabastada ning paljud kodud oleksid pääsenud puudusest, paljud näljased oleksid saanud söönuks, paljud alastiolijad riietatud, paljud südamed rõõmsaks, paljud palved leiva ja riietuse pärast vastatud ning kiituslaul oleks tõusnud taevasse. Issand oli kuulnud abivajajate palveid ja Ta oli vaeste jaoks oma vara ette valmistanud (Ps 68:10). Rikkale mehele antud õnnistustes oli külluslik varu paljude vajaduste jaoks. Kuid ta sulges oma südame abivajajate appihüüetele ning ütles oma sulastele: “Seda ma teen: ma lõhun 257 maha oma aidad ja ehitan suuremad ning kogun sinna kõik oma vilja ja muu vara ning ütlen oma hingele: Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus.” Kt 55.6

Selle mehe eesmärgid polnud kõrgemad kui tapale viidavatel loomadel. Ta elas nii, nagu poleks olemas Jumalat, taevast 258 ega tulevast elu, nagu oleks kõik, mis tal on, tema enda oma ning ta ei võlgneks midagi Jumalale ega inimestele. Psalmist kirjeldas seda rikast meest, kui ta kirjutas: “Meeletu ütleb oma südames: “Jumalat ei ole!”” (Ps 14:1) Kt 55.7

See mees elas ja tegi plaane enda jaoks. Ta nägi, et tulevik on rikkalikult kindlustatud, ning tal pole nüüd muud teha kui koguda varandust ja tunda oma töö viljadest rõõmu. Ta arvas, et teda on rohkem soositud kui teisi inimesi ning pani selle oma aruka majandamise arvele. Kaasinimesed austasid teda kui hea otsustusvõimega ja edukat kodanikku. Sest “teised kiidavad sind, et sa teed enesele hea elu.” (Ps 49:18) Kt 55.8

Kuid “Jumala juures on ju praeguse maailma tarkus narrus”. (1Kr 3:19) Sel ajal kui rikas mees ootab rõõmuga naudinguaastaid, on Issandal hoopis teistsugused plaanid. Sellele ustavusetule majapidajale tuleb sõnum: “Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing.” See on nõue, mille puhul ei ole rahast mingit kasu. Varandus, mille ta oli kogunud, ei saanud teda vabaks osta. Ühe hetkega muutub väärtusetuks kõik see, mille kindlustamise nimel on ta terve elu rüganud. “Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud?” Tema avarad põllud ja täidetud viljaaidad pole enam tema kontrolli all. “Nad kuhjavad kokku ega tea, kes selle saab.” (Ps 39:7) Kt 55.9

Ta ei ole kindlustanud endale seda ainsat asja, mis oleks praegu väärtuslik. Iseendale elades lükkas ta tagasi jumaliku armastuse, mis oleks voolanud välja halastuses oma kaasinimeste vastu. Niiviisi oli ta hüljanud elu. Sest Jumal on armastus ja armastus on elu. See mees oli valinud pigem maise kui vaimuliku ning maisega ta pidi surema. “Inimene toreduses, kui tal pole arusaamist, on loomade sarnane, kellele tehakse ots.” (Ps 49:21) Kt 55.10

“Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole 259 rikas Jumalas.” See näide kehtib kõigil aegadel. Sa võid teha plaane üksnes enda hüvanguks, sa võid koguda varandust ja ehitada suuri ja kõrgeid maju nagu Vana-Babüloonia ehitajad, kuid sa ei suuda ehitada nii kõrget müüri ega nii tugevat väravat, et takistada kohtuotsuse kuulutajaid. Kuningas Belsassar tegi oma palees peo ning nad “ülistasid kuld-, hõbe-, vask-, raud-, puu- ja kivijumalaid”. Kuid nähtamatu käsi kirjutas seinale kohtuotsuse sõnad ja palee väravate taga oli kuulda vaenlaste armee samme. “Selsamal ööl tapeti Belsassar, Kaldea kuningas,” ning troonile istus võõramaalasest kuningas. (Tn 5:30) Kt 55.11

Enesele elamine tähendab hukkumist. Saamahimu, soov enesele kasu saada lõikab hinge elust ära. Saatana vaimsus on saada ja hankida endale. Kristuse vaimsus on anda, ohverdada iseend teiste hüvanguks. “Ja see tunnistus on: Jumal on andnud meile igavese elu ja see elu on tema Pojas. Kellel on Poeg, sellel on elu; kellel ei ole Jumala Poega, sellel pole elu.” (1Jh 5:11, 12) Kt 56.1

Seepärast Ta ütleb: “Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” Kt 56.2