Kristuse tähendamissõnad

70 Raihein

Matteuse 13:24-30, 37-43

Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: “Taevariik on inimese sarnane, kes külvas oma põllule head seemet. Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas raiheina nisu sekka ning läks minema. Kui nüüd oras tärkas ja looma hakkas, tuli ka raihein nähtavale.” Kt 12.7

“Põld on maailm,” ütles Kristus. Kuid me peame mõistma seda kui Kristuse kogudust maailmas. Tähendamissõna on kirjeldus Jumala riigist ja inimeste päästmise tööst, tööst, mis viiakse lõpule koguduse abil. Püha Vaim on tõepoolest läinud välja kogu maailma, see mõjutab inimeste südameid igal pool, ent kogudus on just see koht, kus me peame kasvama ja küpsema Jumala viljaaida jaoks. Kt 12.8

“Hea seemne külvaja on Inimese Poeg. [...] Hea seeme Kuningriigi pojad, raiheinad aga kurja pojad.” Hea seeme kujutab neid, kes on sündinud Jumala 71 Sõnast, tõest. Raihein kujutab inimklassi, kes on eksituse ja valede põhimõtete vili või kehastus. “Vihamees, kes neid külvab, on kurat.” Ei Jumal ega Tema inglid külva kunagi seemet, mis kasvatab raiheina. Umbrohtu külvab alati Saatan, Jumala ja inimeste vaenlane. Kt 12.9

Idamaades külvasid inimesed mõnikord kättemaksuks vihamehe põldudele mingi umbrohu seemneid, mis sirgudes on väga nisu moodi. Koos nisuga kasvades kahjustab see vilja ning tekitab põllu omanikule probleeme ja kaotust. Samamoodi puistab Saatan vihavaenust Kristuse vastu kurjuse seemneid kuningriigi hea vilja hulka ning omistab enda külvatu Jumala Pojale. Tuues kogudusse neid, kes kannavad Kristuse nime, kuid keelduvad Tema iseloomust, saavutab kuri selle, et Jumalat teotatakse, lunastustööd esitatakse valesti ja hinged satuvad hädaohtu. Kt 12.10

Kristuse teenijad tunnevad kurvastust, kui nad näevad koguduses läbisegi tõelisi ja võltse usklikke. Nad soovivad midagi teha, et kogudust puhastada. Sarnaselt majaisanda teenijatega on nad valmis umbrohu välja kiskuma. Kuid Kristus ütleb neile: “Ei, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu. Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni.” Kt 12.11

Kristus õpetas selgelt, et need, kes hoiavad jätkuvalt kinni avalikust patust, tuleb kogudusest eraldada, kuid Ta ei jätnud meile kohtumõistmist iseloomu ja ajendite üle. Ta tunneb meie loomust liiga hästi, et usaldada meile sellist tööd. Kui püüaksime kogudusest välja juurida neid, kes meie arvates on valekristlased, teeksime kindlasti vigu. Tihtipeale peame lootusetuks neid inimesi, keda Kristus enda poole tõmbab. Me 72 toimiksime nende hingedega vastavalt oma puudulikule arusaamisele ja see võib hävitada nende viimase lootuse. Paljud, kes peavad end kristlaseks, jäävad viimaks ukse taha. Samas on taevas palju selliseid inimesi, kes nende lähedaste arvates ei oleks pidanud iial sinna saama. Inimene hindab välise põhjal, Jumal südame järgi. Raihein ja nisu peavad kasvama koos kuni lõikuseni ning kasvuperiood lõpeb lõikusega. Kt 13.1

Päästja sõnades on teinegi õppetund — imelise kannatlikkuse ja õrna armastuse õppetund. Samamoodi nagu raihein võib oma juured põimida tihedalt ümber vilja juurte, võivad koguduse valeusklikud olla tihedalt seotud tõeliste järelkäijatega. Nende nimekristlaste tõeline iseloom ei ole täielikult avaldunud. Kui nad kogudusest eraldatakse, võivad komistada need, kes muidu oleksid jäänud kindlaks. Kt 13.2

Jumala enda käitumine inimeste ja inglitega illustreerib selle tähendamissõna õpetust. Saatan on petis. Kui ta taevas patustas, siis isegi ustavad inglid ei tajunud tema iseloomu täielikult. Sellepärast ei hävitanud Jumal Saatanat kohe. Kui Ta oleks seda teinud, siis ei oleks pühad inglid mõistnud Jumala õiglust ja armastust. Kahtlus Jumala headuses oleks olnud kurjuse seeme, mis oleks kandnud patu ja kannatuste kibedat vilja. Seepärast säästeti kurjuse alustajat, et tema iseloom areneks täielikult välja. Läbi ajastute on Jumal talunud Saatana töö nägemise tõttu ängistust, Ta andis ääretult suure anni Kolgatal, et mitte jätta kedagi Saatana valede võrku, sest raiheina ei saa välja tõmmata, ilma et väärtuslik vili ohtu ei satuks. Kas me ei peaks oma kaasinimeste suhtes olema sama kannatlikud nagu taeva ja maa Issand on Saatana suhtes? Kt 13.3

Maailmal pole õigust kahelda kristluse õigsuses 73 selle pärast, et koguduses on väärituid liikmeid, samuti ei peaks kristlased valekristlaste tõttu masendusse sattuma. Kuidas oli olukord varakristlikus koguduses? Hananias ja Safiira ühinesid jüngritega. Nõid Siimon ristiti. Deemast, kes Pauluse hülgas, peeti usklikuks. Juudas Iskariot oli arvatud apostlite hulka. Lunastaja ei taha kaotada ainsatki hinge. Tema kogemus Juudasega on üles kirjutatud selleks, et näidata Tema suurt kannatlikkust jonnaka inimolemusega. Ta palub meil olla sama kannatlikud. Ta on öelnud, et valekristlasi on koguduses aegade lõpuni. Kt 13.4

74 Kristuse hoiatusest hoolimata on inimesed püüdnud umbrohtu välja juurida. Oletatavate eksijate karistamiseks on kirik pöördunud riigivõimu poole. Inimesi, kes ei ole kehtestatud doktriinidega nõustunud, on vangistatud, piinatud ja surmatud nende õhutusel, kes väidavad, et tegutsevad Kristuse loal. Kuid selliseid tegusid ajendab Saatana vaim, mitte Kristuse vaim. See on Saatana moodus haarata maailm oma valitsuse alla. Niimoodi oletatavate väärusulistega toimides on kirik Jumalat vääralt esitanud. Kt 13.5

Kristuse tähendamissõna tuumaks on alandlikkus ja enese mitteusaldamine, mitte teiste üle otsustamine ega nende süüdimõistmine. Mitte kõik põllule külvatu ei ole hea vili. Tõsiasi, et inimesed kuuluvad kogudusse, ei tõesta veel, et nad on kristlased. Kt 13.6

Kui kõrred on alles rohelised, siis on raihein nisuga väga sarnane, aga kui põld on lõikuseks valge, siis ei ole väärtusetu umbrohi üldse küpsete viljapeade moodi. Patused, kes teesklevad vagadust, on mõnda aega Kristuse tõeliste järelkäijatega segatud ning näilik sarnasus kristlusega eksitab paljusid, kuid maailma lõikuse ajal ei ole hea ja kurja vahel mingit sarnasust. Siis tulevad ilmsiks need, kes on ühinenud kogudusega, kuid mitte Kristusega. Kt 13.7

Raiheinal lubatakse kasvada nisu hulgas, saada osa nii päikesepaistest kui ka vihmast, aga lõikuse ajal “te näete jälle vahet õige ja õela vahel, selle vahel, kes teenib Jumalat, ja selle vahel, kes teda ei teeni”. (Ml 3:18) Kristus ise otsustab, kes on väärt elama taevases perekonnas. Ta mõistab kohut iga inimese üle vastavalt tema sõnadele ja tegudele. Siis ei tähenda usutunnistus midagi. Saatuse määrab inimese iseloom. Kt 13.8

75 Kristus ei viita sellele, et ühel hetkel saab kogu raiheinast nisu. Nisu ja umbrohi kasvavad koos kuni lõikuseni, maailma lõpuni. Siis seotakse raihein põletamiseks kimpu ja nisu kogutakse Jumala aita. “Siis säravad õiged nagu päike oma Isa Kuningriigis.” Ning “Inimese Poeg läkitab oma inglid ja need korjavad tema Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad ja viskavad nad tuleahju: seal on ulgumine ja hammaste kiristamine”. Kt 13.9