Suur Võitlus

PEATÜKK 37—PÜHAKIRI ON KAITSEKILBIKS

“Õpetuse ja tunnistuse juurde! Kui nõnda ei kõnelda, siis ei ole koitu!” (Jes. 8. 20.) Jumala rahvas juhatatakse Pühakirja juurde kui kaitsevahendi juurde valeõpetajate ja pimeduse vaimude petva väe vastu. Saatan kasutab kõiki võimalusi, et takistada inimesi Jumala Sõna uurimast, sest Püha- kirja selged tõed paljastavad tema pettused. Iga Jumala töö elustumine paneb kurjusevürsti aktiivsemalt tegutsema. Ta teeb äärmisi jõupingutusi viimaseks võitluseks Kristuse ja Tema järelkäijate vastu, Peatselt seisab meie ees viimane suur pettus. Antikristus teeb oma imestusväärseid tegusid meie silme all. Võltsing sarnaneb originaaliga sedavõrd, et neid on võimatu eristada ilma Pühakirja abita. Selle Raamatu tunnistustega tuleb läbi katsuda kõik väited ja imeteod. SV 445.4

Need, kes püüavad kuuletuda kõigile Jumala käskudele, saavad tunda vastuseisu ja pilget. Ainult Jumala abiga võivad nad seisma jääda. Selleks, et eelseisvates rasketes katsumustes vastu pidada, peavad nad mõistma Jumala tahet nii nagu see on ilmutatud Tema Sõnas. Nad saavad Jumalat austada ainult siis, kui neil on õige arusaamine Tema iseloomust, valitsusest ja eesmärkidest ning nad tegutsevad kooskõlas selle arusaamisega. Ainult need, kes on kindlustanud oma meeled Piibli tõdedega, jäävad püsima viimases suures võitluses. Iga inimene peab end põhjalikult läbi katsuma! Olen ma kuulekas Jumalale või inimestele? Otsustav tund on tulnud. Kas meie jalad seisavad kindlalt Jumala muutumatu Sõna kaljul? Kas me oleme valmis kaitsma kindlalt Jumala käske ja Jeesuse usku? SV 446.1

Enne ristilöömist kõneles Päästja oma jüngritele, et Teda surmatakse, kuid Ta tõuseb hauast üles. Inglid olid kohal, et jäädvustada Õpetaja sõnad jüngrite meeltes ja südames. Ent jüngrid ootasid ajalikku vabastust Rooma ikkest ega suutnud mõista, et Tema, kellesse olid keskendunud kõik nende lootused, peaks kannatama häbistavat surma. Sõnad, mida neil oli vaja meeles pidada, jäid unarusse ning siis, kui tuli raske katsumuseaeg, tabas see neid ootamatult. Jeesuse surm hävitas nende lootused nii nagu Ta poleks neid ette hoiatanudki. Prohvetikuulutused avavad meie ees tuleviku sama selgesti, nagu avas Kristus oma jüngritele. Prooviaja lõppemise ja viletsusajaks ettevalmistamisega seotud sündmused on selgesti kirjas. Ent rahvahulkadel puudub nende tähtsate tõdede tundmine, otsekui poleks neid kunagi ilmutatud. Saatan püüab kõrvaldada iga mõju, mis võiks nad päästmise suhtes targemaks teha, ning viletsusaeg tabab neid ootamatult. SV 446.2

Kui Jumala poolt saadetud hoiatused on nii tähtsad, et neid kujutatakse kesk taevast lendavate inglite kuulutusena, peab iga mõtlemisvõimeline inimene sõnumile tähelepanu pöörama. Kohutavad nuhtlused, mis ootavad neid, kes kum- mardavad metsalist ja tema kuju (Ilm. 14, 9-11), peaksid panema kõiki hoolikalt prohvetikuulutus! uurima, et jõuda selgusele, mis on metsalise märk ja kuidas vältida selle vastuvõtmist. Ometi keeravad inimesed kõrvale tõde kuulmast. Meelsamini pooldatakse väljamõeldisi. Viimaseid päevi silmas pidades ütles apostel Paulus: “Tuleb aeg, et nad tervet õpetust ei taha sallida!” (2. Tim. 4, 3.) See aeg on tulnud. Rahvas ei taha kuulda Piibli tõde, kuna see käib vastu nende patuse, maailma armastava südame soovidele. Saatan pakub neile pettusi, mida nad armastavad. SV 446.3

Ent Jumalal on maa peal rahvas, kes peab Piiblit ja ainult Piiblit kõikide õpetuste mõõdupuuks ja reformide aluseks. Õpetatud meeste hinnanguid, teaduslikke järeldusi, kiriklike nõukogude tõekspidamisi ja otsuseid, mis on niisama arvukad ja vastuolulised kui uskkonnadki, mida nad esindavad, enamuse arvamust — mitte midagi neist ega neid tervikuna ei tuleks pidada tõendiks seisukoha võtmisel ühegi usupunkti poolt ega vastu. Enne mingi õpetuse või eeskirja vastuvõtmist peaksime nõudma selle toetuseks kindlat tõendit: “Nõnda ütleb Issand.” SV 447.1

Läbi aegade on Saatan püüdnud kinnitada inimeste tähelepanu mõnele inimesele Jumala asemel. Ta suunab silmad piiskoppidele, pastoritele ja teoloogiaprofessoritele, selle asemel, et rahvas uuriks Pühakirja, kust ta õpiks tundma oma kohustusi. Autoriteetide mõtteid suunates saab Saatan mõjutada inimesi oma tahte kohaselt. SV 447.2

Kui Kristus jagas Elusõna, kuulasid lihtsad inimesed Teda rõõmuga, isegi paljud preestritest ja valitsejatest uskusid Temasse. Kuid ülempreester ja rahva juhid otsustasid Messia õpetused hukka mõista ja hüljata. Kuigi nad ei leidnud Jeesuse vastu ühtki süüdistust, ning kuigi nad tundsid tahtmatult jumaliku väe mõju ja tarkust Tema sõnades, jäid nad siiski oma eelarvamuste juurde. Nad heitsid ära kõige selgemad tõendid Jeesuse kui Messia kohta, kuna nad ei tahtnud saada Tema jüngriteks. Jeesuse vastasteks olid me-hed, keda juudid olid juba lapseeast peale õppinud austama, kelle autoriteedi ees nad olid harjunud vastuvaidlematult kummardama. “Millest see tuleb,” küsisid nad, “et meie vanemad ja kirjatundjad ei usu Jeesusesse? Kas need vagad mehed ei võtaks Teda vastu, kui Ta oleks Kristus?” Selliste õpetajate mõjul hülgas juudi rahvas oma Lunastaja. SV 447.3

Meelsus, mis tiivustas tollaseid preestreid ja vanemaid, ilmneb ka täna paljude juures, kes tõstavad esile oma suure vagaduse. Nad keelduvad uurimast Pühakirja tunnistusi meie aia eriliste tõdede kohta. Nad osutavad oma arvukusele ja populaarsusele ning vaatavad põlgusega tõe kaitsjatele kui vähestele vaestele, ebateadlikele inimestele, kelle usk eral-dab neid maailmast. SV 447.4

Kristus nägi ette, et selline autoriteet, mida lubasid endile kirjatundjad ja variserid, ei lõpe juutide hajutamisega. Prohvetliku pilguga nägi Ta ette aegu, mil inimesed kasutavad oma võimu selleks, et valitseda teiste südametunnistuse üle. See surve on olnud kogudusele kohutavaks needuseks kõigil aegadel. Issanda noomitused kirjatundjatele ja varise-ridele ning hoiatused rahvale mitte järgida pimedaid juhte, pidid olema hoiatuseks ka tulevastele põlvedele. SV 448.1

Rooma-katoliku kirik annab vaimulikkonnale õiguse Pühakirja tõlgitseda, lihtrahval on see keelatud. Kuigi reformatsioon andis Pühakirja kõigile, takistab põhimõte, mille säilitas rooma-katoliku kirik, endiselt rahvahulkadel protestantlikes kirikutes uurida Piiblit enda jaoks. Neid õpetatakse õpetusi vastu võtma nii, nagu tõlgendab neid kirik. Paljud ei julge uskuda midagi, mis on vastuolus nende usutunnistusega või kiriku kindlaksmääratud õpetusega, kuigi Pühakiri sellest selgesti kõneleb. SV 448.2

Vaatamata sellele, et Piibel on täis hoiatusi valeõpetajate suhtes, on paljud valmis usaldama oma hinge vaimulikkonna hoolde. Tänapäeval on tuhandeid usutunnistajaid, kelle usu aluseks on see, mida on õpetanud neile nende usulised juhid. Nad jätavad tähele panemata Päästja õpetused ja usaldavad kõhklematult jutlustajaid. Kuid kas jutlustajad on eksimatud? Kuidas me võime usaldada oma hinge nende juhtimise alla, kui me ei tea Jumala Sõna põhjal, kas nad on valguse kandjad? Kuna puudub moraalne julgus astuda kõrvale maailma sissetallatud rajalt, sammuvad paljud õpetatud meeste jälgedes, ja kuna järelkäijad ise ei uuri, aheldatakse nad lootusetult eksiõpetuse külge. Nad mõistavad, et tõde käesoleva aja jaoks on Piiblis selgesti esile toodud, nad teavad, et Püha Vaimu vägi kaasneb selle kuulutusega, kuid nad lasevad end vaimulikkonna vastutöö tõttu valgusest ära pöörata. Mõistus ja südametunnistus on küll veendunud, kuid nad ei julge mõelda teistmoodi, kui õpetab nende jutlustaja; nii toovad nad oma igavesed huvid ohvriks kellegi teise uskmatusele, uhkusele ja eelarvamusele. SV 448.3

Saatan kasutab mitmesuguseid vahendeid, et oma vange inimliku mõjuga köita. Ta seob paljud armastuse siidinööri- dega Kristuse risti vaenlaste külge. Olgu see side siis kas vanemate ja laste või mehe ja naise vaheline armatus või hoopis kiindumus teatud seltskonda — mõju on üks. Tõe vastased kasutavad oma võimu südametunnistuse mõjutamiseks ja inimestel, kes on nende mõju all, pole julgust ega iseseisvust toimida oma veendumuste kohaselt. SV 448.4

Tõde ja Jumala au on lahutamatud; meil on võimatu austada Jumalat ekslike õpetuste kaudu, kui meie käeulatuses on Piibel. Paljud väidavad, et see, mida keegi usub, pole oluline, peaasi kui õigesti elatakse, kuid usk kujundab elu. Kui valgus ja tõde on meile kättesaadavad, kuid meie ei kasuta võimalust seda kuulda ja lugeda, heidame me tegelikult tõe ära ja valime valguse asemel pimeduse. SV 449.1

“Mehe meelest on nii mõnigi tee õige, aga lõppeks on see surma tee!” (Õp. s. 16. 25.) Teadmatusega ei saa vabandada mingit eksitust ega pattu, kui on võimalus tundma õppida Jumala tahet. Kui rändur jõuab teeristi, võib ta teeviidalt teada saada, kuhu mingi teeharu viib, kuid kui teekäija ei hooli teeviitadest ja valib suvalise tee, mis näib talle õigena, siis on üsna tõenäoline, et ta satub valele teele, hoolimata sellest, kui siiras ta oleks. SV 449.2

Jumal on andnud meile oma Sõna, et me õpiksime tundma selle õpetusi ja saaksime teada, mida Ta meilt ootab. Kui üks kirjatundja tuli Jeesuse juurde küsima: “Mis ma pean tegema, et ma igavese elu päriksin?” andis Päästja talle nõu uurida Pühakirja, öeldes: “Kuidas on käsuõpetuses kirjutatud? Kuidas sa loed?” Teadmatus ei vabanda noort ega vana. Teadmatus ei vabasta kedagi õiglasest karistusest Jumala käsust üleastumise pärast, sest meie käes on ustav tunnistus käsu. tema põhimõtete ja nõuete kohta. Ei ole küllalt sellest, kui inimesel on head kavatsused, ei piisa, kui inimene teeb seda, mis ta õigeks peab või mida jutlustaja ütleb õige olevat. Kaalul on tema elu, seepärast peab ta ise uurima Pühakirja. Ükskõik kui tugevad on veendumused, ükskõik kui kindel on inimene selles, et jutlustaja tunneb tõde, ometi pole see tema usu aluseks. Meil on kaart, kuhu on märgitud kõik teemärgid matkal taeva poole ja keegi ei pea midagi umbes arvama. SV 449.3

Iga mõistusega inimese esmaseks ja suurimaks kohustuseks on uurida Pühakirjast, mis on tõde ning siis selles valguses ka käia ja teisi samale julgustada. Me peaksime lugema iga päev hoolega Piiblit, kaaluma iga mõtet ja võrdlema kirjatekste üksteisega. Jumala abiga tuleb meil ise omanda- da oma tõekspidamised, sest me peame ise Jumala ees vastust andma. Tõdesid, mida Piibel väga selgesti esitab, on õpetatud mehed mähkinud kahtluste pimedusse ning targa näo-ga õpetavad nad, et Pühakirjal on müstiline, varjatud vaimulik tähendus, mida pole võimalik mõista. Need mehed on valeõpetajad. Sellistele õpetajatele lausus Jeesus: “Te ei tunne pühi kirju ega Jumala väge.” (Mark. 12, 24.) Piibli sõnu tu-leb seletada nende otseses tähenduses, kui pole just kasutatud mõnda sümbolit või kujundit. Kristus on andnud tõotuse: SV 449.4

“Kui keegi tahab teha tema tahtmist, see tunneb, kas see õpetus on Jumalast” (Joh. 7, 17.) Kui inimesed tahaksid uskuda Piiblit nii, nagu sinna on kirjutatud ja kui ei oleks valeõpetajaid, kes inimesi eksiteele viivad ja nende mõtteid segavad, siis tehtaks tööd, mis rõõmustaks ingleid ja tooks Kristuse karja tuhandeid, kes käivad praegu veel eksiteel. SV 450.1

Me peaksime kasutama kogu oma hingejõudu Pühakirja uurimiseks ning harjutama oma mõistust Jumala sügavustega niipalju kui surelikel on võimalik mõista. Seejuures ei tohi me unustada, et lapselik kuulekus ja allaheitlikkus on õpilase õige meelsus. Raskeid kohti Pühakirjas ei saa kunagi lahendada samade meetoditega, mida kasutatakse filosoo-filiste probleemide pulhul. Me ei peaks uurima Piiblit sellise eneseusaldusega, millega paljud tungivad teaduse valdkonda; me peaksime alandliku palvega pöörduma Jumala poole ja siiralt soovima teada saada Tema tahet. Me peame tulema suure Jumala ette alandliku ja vastuvõtliku vaimuga või muidu pimestavad kurjad inglid meie mõistuse ja kalgistavad südame nii, et tõde ei avalda meile mõju. SV 450.2

Mõnigi Pühakirja osa, mida õpetatud mehed nimetavad salapäraseks või millest nad mööduvad kui tähtsusetust, on lohutusrikas ja õpetlik sellele, kes on õppinud Kristuse koolis. Üheks põhjuseks, miks paljudel teoloogidel ei ole selget arusaamist Jumala Sõnast, on tõsiasi, et nad sulgevad teadlikult silmad nende tõdede ees, mille järgi nad ei soovi elada. Fiibli tõdede mõistmine ei sõltu niipalju uurimiseks rakendatud mõistusejõust, kui just sihikindlusest ja tõsisest igatsusest õiguse järele. SV 450.3

Piiblit ei peaks kunagi uurima ilma palveta. Ainult Püha Vaim võib avada meile Piibli elusõna ja takistada meid ebaõigesti tõlgendamast raskestimõistetavaid osi. Taevaste inglite ülesandeks on valmistada inimsüdant mõistma Jumala Sõna, et Piibli ilu saaks meid kütkestada, selle hoiatused manitseda ja tõotused kinnitada. Taaveti palve peaks saa- ma meiegi palveks: “Ava mu silmad vaatlema Su käsuõpetuse imesid!” (Laul 119, 18.) Kiusatused tunduvad sageli vastupandamatutena seepärast, et palve ja Piibli uurimine on hooletusse jäänud. Selle tõttu ei meenu kohe ka Jumala tõotused ning me ei oska Pühakirja relvadega Saatanale vastu astuda. Kuid inglid ümbritsevad neid, kes tahavad õppida Jumala tõdesid, ja meenutavad õigel ajal just neid sõnu, mida on vaja. Niisiis: “Kui vaenlane tuleb kui jõgi, siis tõstab Jehoova Vaim lipu üles tema vastu.” (Jes. 59, 19 v. t.) SV 450.4

Jeesus tõotas oma jüngritele: “Aga Trööstija, Püha Vaim, kelle minu Isa läkitas minu nimel, see õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mis mina teile olen ütelnud.” (Joh. 14, 26.) Kristuse õpetused peavad olema eelnevalt mällu salvestatud, et Jumala Vaim saaks neid meile ohtlikul ajal meenutada. “Ma panen Su sõna tallele oma südamesse,” ütles Taavet, “et ma ei teeks pattu sinu vastu” (Laul 119, 11). SV 451.1

Kõik, kes hindavad igavest elu, peaksid olema valvel skeptitsismi sissetungi suhtes. Rünnatakse just tõe tugisambaid. Tänapäeval on võimatu vältida sarkasmi, sofismi ja salakavalate ning hukatuslike õpetuste haardeulatust. Saatan kohandab oma kiusatused igasuguste huvidega inimestele. Ta ründab harimatuid irvituse ja pilkega, kuid haritud inimeste teele asub ta teaduslike väidete ja filosoofiliste arutlustega et äratada umbusaldust ja põlgust Pühakirja vastu. Isegi väheste kogemustega noorukid julgevad väljendada kahtlust kristluse fundamentaalsete põhimõtete suhtes. See nooruslik uskmatus, pinnapealne nagu ta on, avaldab ikkagi oma mõju. Paljusid on see pannud pilkama oma isade usku ja halvustama armu Vaimu (Heebr. 10, 29). Nii mõnegi inimese elu, mis tõotas olla auks Jumalale ja õnnistuseks maailmale, on kärbunud uskmatuse jälgi hinguse käes. Kõik need, kes usaldavad inimmõistuse hooplevaid otsuseid ja kujutlevad, et nad suudavad ise seletada jumalikke saladusi ning jõuda tõeni ilma Jumala tarkuse abita, satuvad Saatana püünisesse. SV 451.2

Me elame maailma ajaloo kõige pühalikumal perioodil. Otsustamisel on maailma rahvaste saatus. Meie oma heaolu tulevikus ja ka teiste hingede päästmine sõltub suunast, mille oleme valinud. Meid peaks juhtima tõe vaim. Iga Kristuse järelkäija peaks tõsiselt küsima: “Issand, mis Sa tahad, et ma pean tegema?” (v. t.). Meil on vaja alanduda Issanda ees paastumise ja palvega ning mõtiskleda palju Tema Sõna üle, eriti kohtu sündmuste üle. Peaksime otsima sügavat ja elavat kogemust Jumala Sõnast. Me ei või hetkegi kaotada. Meie ümber toimuvad elulise tähtsusega sündmused. Viibime Saatanast nõiutud pinnal. Ärge magage, Jumala vahimehed! Vaenlane varitseb ja on iga hetk valmis teie peale hüppama, kui peaksite muutuma loiuks ja uniseks. Ta ihaldab saada teid saagiks. SV 451.3

Paljusid petab nende tõeline seisukord Jumala ees. Nad tunnevad rõõmu, et ei käitu hukkamõistu vääriliselt, kuid nad unustavad samal ajal need head ja õilsad teod, mida nõuab Jumal. Ei ole küllalt, kui nad on vaid puud Jumala aias. Nad peavad kandma vilja, sest seda ootab neilt Jumal, Jumal peab neid vastutavaks selle eest, et nad pole teinud kõike head, mida nad oleksid võinud Tema armu läbi teha. Taeva raamatuisse märgitakse nad üles maa kurnajatena. Siiski pole selliste inimeste olukord päris lootusetu. Isegi neid, kes on põlanud Jumala halastust ja vääralt kasutanud Tema armu, püüab Jumal veel kannatlikult veenda. “Sellepärast Ta ütleb: “Ärka üles, kes magad, ja tõuse üles surnuist, siis Kristus valgustab sind!” “Siis vaadake hästi, kui-das te elate... pidades aega kalliks, sest päevad on kurjad!” (Ef. 5, 14-16.) SV 452.1

Kui tuleb prooviaeg, siis saab selgeks, kelle elu juhiseks on olnud Jumala Sõna. Suvel pole märgatavat vahet igihaljaste ja teiste puude vahel, kuid talvekülmade tulekul seisavad igihaljad muutumatult, teiste lehestik on aga langenud. Täpselt samuti on praegu raske eristada truudusetut usutunnistajat tõelisest kristlasest, kuid saabub päev, mil erinevus saab silmaga nähtavaks. Tõusku vaid vastupanu, võimutsegu jällegi kitsarinnalisus ja sallimatus, süttigu tagakiusamine, ja ükskõiksed ning silmakirjalikud löövad kõikuma ning loobuvad usust. Tõeline kristlane seisab kindlalt kui kalju, tema usk muutub isegi tugevamaks ja lootus helgemaks kui heaolu päevil. SV 452.2

Taavet ütleb: “Ma olen mõlgutanud mõttes su tunnistusi.” “Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu.” (Laul 119, 99. 104.) SV 452.3

“Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse.” “Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad: ja põuaaastal ta ei muretse ega lakka vilja kandmast!” (Õp. s. 3, 13; Jer. 17, 8.) SV 452.4