Suur Võitlus

PEATÜKK 30—VIHAVAEN INIMESE JA SAATANA VAHEL

“Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (1. Moos. 3, 15.) Jumalik otsus, mis langetati Saatana kohta pärast inimese langemist, oli ühtlasi ka prohvetikuulutus, mis hõlmab kõiki ajastuid aegade lõpuni. See räägib suurest võitlusest, millest võtavad osa kõik maa peal elavad inimesed. SV 378.4

Jumal ütles: “Ja ma tõstan vihavaenu.” Vihavaen ei tekkinud iseeneslikult. Kui inimene astus üle Jumala käsust, muutus tema loomus kurjaks ja harmoneerus Saatana omaga. Patuse inimese ja patu algataja vahel ei ole loomu poolest mingit vaenu. Mõlemad muutusid kurjaks Jumalast taganemise tõttu. Ärataganenul ei ole kunagi olnud rahu, välja arvatud siis, kui ta leiab poolehoidu ja mõjutab ka teisi oma eeskuju järgima. Sellepärast ühinevadki langenud inglid ja kurjad inimesed meeletuks seltskonnaks. Kui Jumal ei oleks vahele astunud, oleksid Saatan ja inimene moodustanud liidu ning selle asemel, et kogu inimperekond oleks hakanud Saatanat vihkama, oleks ta liitunud langenud ingliga mässus Jumala vastu. SV 379.1

Saatan ahvatles inimese patule nii, nagu ta oli kihutanud mässama inglid, et kindlustada endale sel teel abilisi võitluses Taeva vastu. Kristuse vastu suunatud vihavaenus olid Saatan ja langenud inglid täielikult üksmeeles; kuigi nad olid lahkmeeles kõiges muus, ühinesid nad tugevaks vastasrindeks siis, kui kõne all oli universumi Valitseja autoriteet. Kui Saatan Eedenis kuulis, et tema ja naise vahel, tema seemne ja naise seemne vahel hakkab valitsema vihavaen, mõistis ta, et see takistab tema jõupingutusi inimloomuse kõlbelisel rikkumisel. Ta teadis, et mõni inimene võib selle tõttu tema võimule vastu seista. SV 379.2

Saatana vihavaen inimsoo vastu süttis sellepärast, et inimkond oli Kristuse kaudu saanud Jumala armastuse ja halastuse eriliseks objektiks. Hingevaenlane püüab jumalikku lu-nastusplaani nurjata ja Jumalale teotust tuua sellega, et ta moonutab ja rüvetab Looja kätetööd. Ta tahab põhjustada kurbust taevale ja täita maailma häda ja meeleheitega, seejärel aga osutada kõigile pahedele kui Jumala loomistöö vigadele. SV 379.3

Kristuselt lähtuv arm sünnitab vaenu Saatana vastu. Ilma selle inimhinge muutva ja uuendava armuta jääks inimlaps edasi Saatana alandlikuks teenriks, kes on alati valmis täitma tema käske. Kuid hinge tunginud uus põhimõte äratab võitlust seal, kus senini valitses rahu. Jõud Kristuselt teeb inimese võimeliseks türannile ja anastajale kartuseta silma vaatama. See, kes vihkab pattu ja võitleb ning võidab valitsema pürginud kired, see kinnitab taevase põhimõtte jõudu. SV 379.4

Kristuse meelsuse ja Saatana meelsuse vahel valitsev vas- tuolu ilmnes eredalt viisis, kuidas võttis maailm vastu Jeesuse. Juudid lükkasid Ta kõrvale mitte niivõrd sellepärast, et Ta ilmus maailmaliku rikkuse, toreduse ja hiilguseta, sest nad nägid ju sedagi, et Jeesusel oli vägi, mis võis korvata kõik puuduvad välised eelised, kuivõrd sellepärast, et Kristuse puhtus ja pühadus kutsus esile jumalakartmatute viha Tema vastu. Issanda ennastsalgav elu ja pühendumine oli alaliseks etteheiteks uhkele ja meelelisele rahvale. Just see äratas vaenulikkust Jumala Poja vastu. Saatan ja kurjad inglid ühinesid langenud inimestega. Kõik kurjuse jõud ühinesid tõe Kaitsja vastu. SV 379.5

Kristuse järelkäijate vastu tõuseb sama vaen, mida osutati nende Meistri vastu. Igaüks, kes mõistab patu eemaletõukavust ja seisab Issandalt saadud jõus kiusatusele vastu, äratab kindlasti Saatana ja tema alamate viha. Põlgus tõe puhaste põhimõtete vastu ning selle kaitsjate tagakiusamine ja pilkamine kestab nii kaua, kui on olemas patused ja patt. Kristuse järelkäijad ja Saatana teenrid ei saa iialgi olla ühel meelel. Pahandus risti pärast pole lakanud. “Kõik, kes tahavad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga.” (2. Tim. 3, 12). SV 380.1

Saatana abilised töötavad pidevalt tema juhtimisel selleks, et kindlustada tema autoriteeti ja üles ehitada tema kuningriiki, mis on vastuolus Jumala valitsusega. Selle nimel püüavad nad Kristuse järelkäijaid petta ja truudusetusele ahvatleda. Nii nagu nende juht, nii tõlgitsevad ka nemad Pühakirja vääriti ja moonutavad seda oma eesmärke silmas pida-des. Nii nagu Saatan püüdis häbistada Jumalat, nii püüavad tema sulased laimata Jumala rahvast. Seesama meelsus, mis viis ristile Jeesuse, mõjutab kurje inimesi hävitama ka Tema järelkäijaid. Kõike seda kuulutas ette see esimene prohvetikuulutus: “Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele.” Ja niiviisi kuni selle maailma aja lõpuni. SV 380.2

Saatan kogub kokku kõik oma sõjaväed ja paiskab kogu oma jõu võitlusesse. Millest see tuleb, et ta leiab nii nõrka vastupanu? Miks on Kristuse sõjamehed nii unised ja ükskõiksed? Seepärast, et neil nii vähe tõelist ühendust Kristusega; seepärast, et neil on nii suur puudus Tema Vaimust. Patt ei olnud inimeste meelest nii eemaletõukav ja jälk, nagu ta seda oli nende Meistri meelest. Nad ei osuta sellele nii kindlameelset ja otsustavat vastupanu nagu esitas Kristus. Nad ei mõista patu äärmist pahelisust ja kahjulikkust ning on pimedad kurjuse vürsti iseloomu ja väe suhtes. Saatana ja tema tegevuse vastu ollakse nii ükskõiksed sellepärast, et tema väge, salakavalust ja võitluste määratut ulatust Kristuse ja Tema koguduse vastu tuntakse nii vähe. Rahvahulgad on selles asjas eksituses. Nad ei tea, et nende vaenlaseks on võimas väejuht, kes kurje ingleid käsutades võitleb Kristuse vastu hästi läbimõeldud plaanide ja osava tegevuse varal; et tema eesmärgiks on takistada hingede päästmist. SV 380.3

Nende hulgas, kes tunnistavad end kristlasteks ja isegi evangeeliumi kuulutajate seas kuuleb väga harva mõnda vihjet Saatanale, välja arvatud juhuslikult lausutud sõnad. Tõendid tema salalikust tegevusest ja edust jäävad tähelepanuta, hooletusse jäävad arvukad hoiatused tema kavaluse kohta ja näib, et enamus isegi ei arvesta tema olemasolu. SV 381.1

Kuna inimesed ei tunne Saatana plaane, varitseb valvas vaenlane neid igal hetkel. Ta tungib sisse igasse valdkonda: meie pereellu, meie tänavaile, kirikuisse, rahvanõukogudesse, kohtutesse, et tekitada segadust, petta, võrgutada ja laastada kõikjal meeste, naiste ja laste hinge ja ihu, purustada perekondi, külvata vihavaenu, kadedust, tüli, mässu ja tapmist. Näib, et kristlik maailm peab neid väärnähtusi Jumalast määratuks, mis nagu peaksidki olemas olema. SV 381.2

Saatan püüab lakkamatult Jumala rahvast võita sellega, et ta kisub maha barjääre, mis neid maailmast lahutavad. Muistne Iisrael ahvatleti patusse siis, kui nad julgesid astuda keelatud läbikäimisesse paganatega. Samasugusel viisil viiakse eksiteele ka tänapäeva Iisrael. “Kellede uskumatud meeled sellesinase maailma jumal on teinud sõgedaks, et neile ei paistaks Kristuse au evangeeliumi valgus, kes on Jumala kuju.” (2. Kor. 4, 4..) Kõik, kes kõigest südamest ei järgi Kristust, teenivad Saatanat. Uuestisündimata südames pesitseb armastus patu vastu ja kalduvus seda loomulikuks pidada ning vabandada. Uuendatud süda aga vihkab pattu ja osutab sellele kindlameelset vastupanu. Kui kristlased eelistavad jumalakartmatute seltskonda, seavad nad end välja kiusatustele. Saatan varjab ennast ja veab oma petliku katte vargsi üle nende silmade nii, et nad ei mõista, et selline seltskond teeb neile halba. Nii hakkavad nad pisitasa liginema maailmale iseloomus, sõnades ja tegudes ning muutuvad patu suhtes aina pimedamaks. SV 381.3

Sarnanemine maailma kommetega pöörab koguduse maailma poole; mitte iialgi ei astu maailm sel teel lähemale Kris- tusele. Lähedane tutvus patuga laseb patul paratamatult paista vähem eemaletõukavana kui see on. See, kes käib läbi Saatana sulastega, lakkab varsti kartmast nende isandat. Kui me satume oma kohustuste täitmisel raskesse katsumusse nii nagu Taaniel kuningakojas, siis võime me olla kindlad, et Jumal meid kaitse, kuid sel juhul kui me ise paneme end välja kiusatusele, langeme me varem või hiljem selle ohvriks. SV 381.4

Kiusaja töötab sageli kõige edukamalt just nende kaudu, keda kõige vähem kahtlustatakse. Andekaid ja haritud inimesi imetletakse ja austatakse nii, nagu võiksid need omadused korvata jumalakartuse puudumise või tagada inimestele õiguse Jumala ees. Andekus ja haritus on iseenesest Jumala annid, kuid kui nendega püütakse asendada vagaduse puudumist, kui Jumalale lähemale tõmbamise asemel need Temast kaugemale viivad, siis saavad need needuseks ja püüniseks. Paljud arvavad, et igasugune viisakus ja delikaatsus kuulub teatud määral Kristusele. Suuremat eksitust ei saagi olla. Viisakus ja peenetundelisus peaksid tõesti kaunistama iga kristlase iseloomu, sest need omadused avaldavad tugevat mõju tõelise religiooni kasuks, kuid nad peavad olema pühendatud Jumalale, muidu on nad mõjusaks relvaks kurjuse vürsti käes. Mõnigi haritud ja meeldiva käitumisega inimene, kes ei alandu selleni, mida tavaliselt peetakse kõlb-lusetuks teoks, on tegelikult lihvitud instrument Saatana käes. Sellise inimese mõju ja eeskuju salakaval näitlikkus muudab ta Kristuse tööle ohtlikumaks vaenlaseks kui seda saavad olla harimatud ja ebakultuursed inimesed. SV 382.1

Tõsise palve ja alandlikkusega saavutas Saalomon tarkuse, mis äratas imetlust kogu maailmas. Ent siis, kui kuningas pöördus ära oma tugevuse Allikast ja läks edasi ennast usaldades, langes ta kiusatusse. Imetlusväärsed võimed, mis anti targimale kuningaist, tegid temast hingevaenlase mõjuvaima tööriista. SV 382.2

Kuna Saatan püüab kristlasi selle tõsiasja suhtes pidevalt pimestada, ärgu nad kunagi unustagu, et neil “ei ole maadlemist vere ja lihaga, vaid valitsuste ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, taevaaluse kurjuse vaimudega.” (Ef. 6, 12.) Jumalik hoiatus kõlab sajandite tagant meieni: “Olge kained, valvake, sest teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata.” (1. Peetr. 5, 8.) “Varustage endid kogu Jumala sõjavarustusega, et te suudaksite seista kuradi kavalate rünnakute vas- tu.” (Ef. 6, 11.) SV 382.3

Aadama päevist tänaseni on inimkonna vaenlane kasutanud oma väge Jumala töö rikkumiseks ja hävitamiseks. Nüüd valmistub ta oma viimaseks pealetungiks Jumala rahva vastu. Kõik, kes järgivad Jeesust, satuvad selle halastamatu vaenlase löögi alla. Mida enam kristlane jäljendab jumalikku eeskuju, seda kindlamalt saab temast Saatana rünnakute märklaud. Kõik, kes tegutsevad aktiivselt Issanda töös ning püüavad paljastada Saatana pettusi ja esitada Kristust Tema aus, võivad koos Paulusega tunnistada, et nad teenivad Issandat alandlikkuses, paljude pisaratega ja kiusatustega võideldes. SV 383.1

Saatan ründas Kristust kõige ägedamate ja peenemate kiusatustega, kuid ta tõrjuti tagasi igas lõigus. Kristus annab jõudu kõigile, kes jõudu paluvad. Saatan ei saa võita ühtegi inimest ilma inimese enda nõusolekuta. Kiusajal ei ole võimu valitseda tahte üle ega sundida inimest patustama. Ta võib vaevata, kuid ta ei saa reostada. Ta võib põhjustada meelehärmi, kuid mitte hingesaasta. Tõsiasi, et Kristus on võitnud, sisendagu Tema järelkäijatesse julgust võidelda kindlameelselt patu ja selle algataja vastu. SV 383.2