Tee Kristuse Juurde

MIDA TEHA KARTUSEGA

Paljusid neid, kellel on veel vähe kristliku elu kogemusi, vaevavad mõnikord kahtlused ja skeptitsism. Piiblis on palju tekste, mida nad ei oska seletada ja millest isegi aru ei saada, mida aga Saatan kasutab, et kõigutada nende usku Pühakirjasse kui Jumala ilmutusse. Nad küsivad: “Kuidas võin ma tunda õiget teed? Kui Piibel on tõepoolest Jumala Sõna, siis kuidas saan ma lahti neist kahtlustest ja raskustest?” TKJ 49.5

Jumal ei käsi meid kunagi uskuda, andmata küllaldasi tõendeid, millele oma usku rajada. Tema olemasolu, Tema iseloomu, Tema Sõna tõepärasust — kõike seda tõestab tunnistus, mis apelleerib meie mõistusele ja see tunnistus on küllaldane. Siiski, Jumal ei ole kunagi kõrvaldanud võimalusi kahtlemiseks. Meie usk peab olema rajatud tõenditele, mitte nägemisele. Need, kes soovivad kahelda, leiavad selleks võimalusi, Need aga, kes tõepoolest soovivad tõde teada, leiavad küllaldaselt tõendeid, millele oma usku rajada. Piiratud mõistus ei suuda täielikult haarata igavese Jumala iseloomu ja Tema tööd. Isegi kõige terasemale mõistusele, ülimalt koolitatud vaimule peab Jumala püha isik jääma alati saladuskattega kaetuks. “Kas sa suudad leida Jumala sügavuse? Või tahad sa jõuda Kõigevägevama täiuseni? Need on kõrgemad kui taevad — mida sina suudad teha, sügavamad kui surmavald — mida sina sellest tead?” (Job 11, 7. 8.) Apostel Paulus hüüatab: “Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Kui väljauurimatud on Tema kohtumõistmised ja äraarvamatud Tema teed!” (Rm 11, 33.) Kuigi “pilved ja pimedus on Tema ümber”, on “õigus ja õiglus... Tema aujärje alus.” (Ps 97, 2.) Me võime tajuda piiritut armastust ja armu, mis on ühendatud lõpmatu väega, võime küllaldaselt mõista Ta käitumist meiega, motiive, mis Teda ajendavad, et aru saada Tema igavese väega ühendatud halastusest ja armastusest. Me võime mõista Tema eesmärke niipalju, kui see on vajalik, väljaspool seda peame aga siiski usaldama kätt, mis on kõikvõimas ja südant, mis on armastusega täidetud. Jumala Sõna, nagu selle Autori iseloomgi, peidab saladusi, mida surelikud ei või iialgi täielikult mõista. Patu sissepääs maailma, Kristuse lihakssaamine, uussünd, ülestõusmine jä palju muud, millest Piibel räägib, on liiga sügavad saladused inimmõistusele seletamiseks või isegi täielikumalt mõistmiseks. See aga, et me ei suuda Jumala ettenägevuse saladusi mõista, pole veel põhjus Tema Sõnas kahelda. Looduses ümbritsevad meid pidevalt saladused, mida me täielikult mõista ei suuda. Kõige madalamadki eluvormid tõstatavad probleeme, mille lahendamiseks on kõige targemadki filosoofid jõuetud. Kõikjal on imesid, mis asetsevad väljaspool meie teadmiste piire. Kas peaksime siis imestama, kui leiame vaimulikus maailmas samuti saladusi, mida me põhjalikult ei mõista. Mõistmatus on tingitud ainuüksi inimmõistuse piiratusest ja nõrkusest. Jumal on andnud meile Pühakirja kaudu küllaldaselt tõendeid oma jumaliku olemuse kohta; ja kuigi me ei suuda mõista kõiki Tema jumaliku ettenägevuse saladusi, ei tohi me kahelda Tema Sõnas. TKJ 50.1

Apostel Peetrus ütleb, et Pühakirjas on asju, millest or raske aru saada, “mida õppimatud ja kinnitamatud inimesed väänavad iseenestele hukatuseks.” (2. Pt 3, 16.) Skeptikud kasutavad Pühakirja raskestiseletatavaid tekste väitena Piibli vastu; tegelikult aga moodustavad need mõjusa tõenduse selle jumaliku inspiratsiooni kohta. Kui Piiblis kõneldaks ainult sellest, mida on kerge mõista; kui tema suurust ja majesteetlikkust võiks piiratud meeltega haarata, siis ei kannaks Piibel jumaliku autoriteedi eksimatut pitserit. Just käsiteldavate ainete suursugusus ja saladuslikkus peaks sisendama meile usku sellesse kui Jumala Sõnasse. Piibel avab tõe, mis on lihtne, kuid täiuslik vastus inimsüdame vajadustele ja igatsustele; see tõde on üllatanud ja kütkestanud ülimalt haritud mõistust, samal ajal, kui see võimaldab leida õnnistuse teed ka kõige tagasihoidlikumal ja kõige vähem haridust saanud inimesel. Ja ometi sisaldavad need lihtsalt väljendatud tõed nii ülendavaid, nii kaugeleulatuvaid ja inimmõistuse jaoks nii haaramatuid asju, mille vastuvõtmine on võimalik ainult selletõttu, et Jumal need on avaldanud. Selleks, et olla päästetud Jumala poolt määratud viisil ja näha teed, millel peaks astuma patukahetsuses ja usus Issandasse Jeesusesse Kristusesse, or lunastusplaan meie mõistusele avatud. Ometi katavad ka kergestimõistetavaid tõdesid saladused, mis varjavad Tema au; saladused, mille uurimine käib üle mõistuse, ehkki sisendavad tõsisele tõeotsijale aukartust ja usku. Mida rohkem ta Piiblit uurib, seda enam veendub, et see on elava Jumala Sõna ja inimmõistus kummardub jumaliku ilmutuse majesteetlikkuse ees. TKJ 51.1

Tunnistada meie piiratud võimekust Piibli suuri tõdesid mõista, tähendab tunnistada, et piiratud meeled pole võimelised haarama lõputut, et inimene on piiratud teadmistega ega suuda mõista Kõigevägevama eesmärke. TKJ 51.2

Skeptikud ja uskmatud heidavad Jumala Sõna kõrvale, kuna nad ei suuda põhjani tungida kõigisse selle saladustesse. Ometi ähvardab ka paljusid Piiblisse uskujaid sama hädaoht. Apostel ütleb: “Katsuge, vennad, et kellelgi teie seast ei oleks kuri, uskmatu süda, mis loobub elavast Jumalast.” (Hbr 3, 12.) Piibli õpetusi tuleks hoolikalt uurida, katsudes läbi ka “Jumala sügavused” (1. Kr 2, 10.) nii palju, kui neid on ilmutatud Pühakirjas. Varjatu “kuulub Jehoovale, meie Jumalale, aga mis on ilmutatud, kuulub igavesti meile ja meie lastele.” (5. Ms 29, 28.) Saatana töö on uuriva mõistuse eksiteele viimine. Piibli tõe uurimine võib olla seotud ka teatud uhkusega. Sageli kaotavad inimesed kannatuse ja masenduvad, kui nad ei suuda seletada kõiki Pühakirja osi oma rahulduseks. Liiga alandav on tunnistada oma võimetust inspireeritud Sõna mõista. Raske on kannatlikult oodata, kuni Jumal näeb olevat vajaliku tõde ilmutada. Paljud tunnevad end võimelistena ilma kõrvalise abita oma inimlikus tarkuses Pühakirja mõista, ja kui nad lõpeks seda siiski ei suuda, ollakse valmis Piibli autoriteeti eitama. On tõsi, et paljud teooriad ja õpetused, mida arvatakse pärinevat Piiblist, pole rajatud selle õpetustele ja on tegelikult vastuolus inspiratsiooni üldise suunaga. Need asjad on olnud paljudele kahtluste ja segaduste põhjustajaiks. TKJ 51.3

Selles pole aga süüdi Jumala Sõna, vaid inimese ebaõige tõlgendus. Kui loodolevustel oleks võimalik jõuda Jumala ja Tema töö täielikule mõistmisele, siis, olles jõudnud sellele tasemele, poleks enam ühtegi tõde avastada, poleks teadmiste kasvu, poleks vaimu ega hinge arendamist. Siis ei oleks Jumal ka enam kõige kõrgem ja inimene, olles saavutanud teadmiste ning võimete piiri, lakkaks edasi liikumast. Tänagem Jumalat, et see nii ei ole. Jumal on lõputu, “kelles peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded.” (Kol 2, 3.) Inimesed võivad õppida ja uurida kogu igaviku ja siiski mitte ammendada Tema tarkuse, helduse ja väe aardeid. TKJ 52.1

Jumala plaan on juba selles elus oma Sõna tõdesid järjest rohkem avada. Nende teadmiste omandamiseks on vaid üks tee: me võime Jumala Sõna mõista sama Vaimu valgustamisel, kelle kaudu see antud on. “Ei tea ka ükski, mis on Jumalas, kui aga Jumala Vaim”, sest “Vaim uurib kõik asjad, ka Jumala sügavused!” (1. Kr 2, 10. 11.) Päästja tõotas oma järelkäijatele: “Kui Tema, Tõe Vaim tuleb, siis Ta juhatab teid kõigesse tõesse... sest minu omast Ta võtab ja kuulutab teile.” (Jh 16, 13. 14.) Jumal soovib, et inimene arendaks oma mõttejõudu ja Piibel on see, mille uurimine tugevdab ja ülendab mõistust nagu seda ükski teine õppeaine teha ei suuda. Siiski tuleb hoiduda mõistuse jumaldamisest, sest see allub inimlikele nõrkustele ja puudustele. Kui soovime, et Pühakiri poleks mõistusele nii varjatud, et me ka kõige lihtsamaid tõdesid ei suuda mõista, siis olgem kui lapsed, kes oma lihtsuses ja usus on valmis õppima, paludes härdalt Püha Vaimu abi. Jumala väe ja tarkuse tunnetamine, nagu arusaamine meie võimetestki peaks sisendama alandlikkust. Me peaksime avama Pühakirja nii, nagu oleksime sattunud Jumala lähedusse — pühas aukartuses. Kui me tuleme Piibli juurde, tuleb tunnistada selle autoriteeti kõrgeimaks ja süda ning mõistus peavad kummarduma suure “MINA OLEN” ees. TKJ 52.2

On paljusid asju, näiliselt raskeid ja selgusetuid, mida Jumal teeb selgeks ja lihtsaks neile, kes sel viisil tõe kohta selgust otsivad. Ilma Jumala Vaimu juhtimiseta kaldume aga Pühakirja pidevalt moonutama või valesti tõlgendama. Esineb kasutut Piibli lugemist, mis on puhuti isegi kahjulik. Kui Jumala Sõna avatakse ilma aukartuse ja palveta, kui mõtted ja igatsused pole kooskõlas Tema tahtega, siis tumestavad meeli kahtlused ja Piibli uurimine suurendab neid veelgi. Vaenlane haarab mõtete üle kontrolli ja sisendab ebaõigeid tõlgendusi. Kui inimesed ei otsi sõnas ja teos Jumalaga kooskõla, siis vaatamata nende õpetatusele, kalduvad nad Pühakirja mõistmises eksima ja nende seletusi on ohtlik usaldada. Neil, kes otsivad Pühakirjast vastuolusid, pole vaimulikku arusaamist. Moonutatud nägemisvõimega näevad nad põhjusi kahtlusteks ja uskmatuseks isegi lihtsate ja selgete asjade puhul. Varjatagu seda kuidas tahes, aga enamasti on kahtlemise ja skeptitsismi tõeliseks põhjuseks armastus patu vastu. Jumala Sõna õpetused ja kitsendused ei meeldi uhkele, pattuarmastavale südamele ja need, kes ei taha Piibli nõudeid järgida, on valmis selle autoriteedis kahtlema. Et aga leida tõde, piisab siirast soovist tõde teada saada ning südame valmisolekust sellele kuuletuda. Kõik, kes taolises meelsuses asuvad Piiblit uurima, leiavad küllaldasi tõendeid selle jumaliku autoriteedi kohta, mõistes tõdesid, mis teevad targemaks. TKJ 53.1

Kristus on öelnud: “Kui keegi tahab teha Tema tahtmist, see tunneb, kas see õpetus on Jumalast.” (Jh 7, 17.) Selle asemel, et otsida puudusi ja teha arusaamatu küsitavaks, pane tähele valgust, mis sulle juba paistab ja sa saad veelgi suuremat valgust. Kristuse armu läbi täida iga kohustust, mille kohta sul juba selgus on. Siis suudad sa mõista ja täita ka seda, milles praegu veel kahtled. Üks on kättesaadav kõigile, nii kõrgema kui ka väikseima haridusega inimestele — see on kogemuslik tõend. Jumal kutsub meid järele proovima oma Sõna tõepärasust ja oma tõotuste kindlust. Ta ütleb: “Maitske ja vaadake, et Jehoova on hea!” (Ps 34, 9.) Selle asemel, et usaldada teiste sõnu, peame ise “maitsma”. Ta teatab: “Paluge, siis te saate!” (Jh 16, 24.) Tema tõotused täituvad. Need pole kunagi pettumust valmistanud ja nad ei valmista seda iialgi ka tulevikus. Kui astume Jeesusele lähemale ja tunneme rõõmu Tema armastuse täiusest, siis kaob kahtlus ja pimedus Tema läheduse säras. TKJ 53.2

Apostel Paulus ütleb, et Jumal on meid “päästnud pimeduse võimusest ja on meid asetanud oma armsa Poja riiki.” (Kol 1, 13.) Igaüks, kes on surmast ellu vastu võetud, võib kinnitada, “et Jumal on tõeline.” (Jh 3, 33.) Ta võib tunnistada: “Mul oli abi vaja ja ma leidsin selle Jeesuses. Kõik vajadused rahuldati, hinge nälg kustutati ja nüüd on Piibel mulle ilmutus Jeesusest Kristusest. Sa küsid, miks ma usun Jeesusesse? Seepärast, et Ta on minu jumalik Õnnistegija. Miks ma usun Piiblisse? Seepärast, et ma olen leidnud selles Jumala hääle oma hingele.” Me võime ise saada tunnistuse, et Piibel on tõde ja Kristus Jumala Poeg. Me ei järgi osavasti väljamõeldud lugusid. TKJ 53.3

Peetrus manitseb oma vendi, et nad kasvaksid “meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse armus ja tunnetuses” (2. Ptr 3, 18.) Kui Jumala rahvas kasvab armus, muutub arusaamine Piiblist üha selgemaks. Nad märkavad selle pühades tõdedes uut valgust ja ilu. Seda on kinnitanud koguduse ajaloo kõik perioodid ja nii jääb see kuni lõpuni. “Aga õigete rada on otsekui valgusepaiste, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud.” (Õp 4, 18.) TKJ 54.1

Usus võime me vaadata tulevikku ja haarata kinni Jumala tõotustest, arendada oma mõistust, ühendada inimlikud võimed jumalikega ja viia siis kõik hingejõud otsesesse ühendussse valguse Allikaga. Me võime rõõmsad olla, et kõik, mis on paistnud meile jumalikus ettenägevuses ebaselgena, saab selgeks; raskesti mõistetavad asjad leiavad seletuse ja lõikudes, kus meie piiratud meeled avastasid vaid segadust ja lahkhelisid, näeme kõige täielikumat ja kaunimat kooskõla. TKJ 54.2

“Sest nüüd me näeme nagu peeglis tuhmi kujutist, aga siis palgest palgesse; nüüd ma tunnetan poolikult, aga siis ma tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetanud.” (1. Kr 13. 12.) TKJ 54.3